„Kuna meil koos hindadega kasvavad ka palgad, siis osaliselt oleme me juba sisenemas palgad hinnad spiraali. See tähendab, et kõrgemad palgad toovad kaasa kõrgemad hinnad, sest ettevõtjad panevad palgatõusu oma kuludesse ja peavad selle tarbijalt läbi kõrgemate hindade tagasi küsima,“ rääkis Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets Euroopa Komisjoni maikuu majandusprognoosist, milles Eesti selle aasta majanduslanguseks ennustati miinus 0,4 protsenti ning inflatsiooniks ligi 10 protsenti.
Inflatsiooni mõjuteguriks on ka, kui inimestel on rohkem raha, siis nõudlus kasvab, ja kui on suurem nõudlus, siis tõusevad ka hinnad. Lõpuks on ühiskonnas kujunenud hinnatõusu ootus ehk me kõik teame ja arvestame sellega, et hinnad nagunii tõusevad. „Kui kõigil on hinnatõusu ootus, siis peaks ettevõtja olema väga rumal, kui ta selle ootuse peale hindu ei tõstaks. Ettevõtja tahab alati kasumit teenida, muidu ta ei oleks ettevõtja,“ märkis Eamets.
Samas on Eesti rahandusministeerium oma kevadprognoosis pakkunud majanduslanguseks lausa -1,5 protsenti. Nominaalne majanduskasv, mis näitab majanduskasvu nö tegelikes ehk jooksvates hindades on sellel aastal suhteliselt suur, kuskil 8-9 % kandis, selgitas Eamets. Kui me sellest võtame maha inflatsiooni, siis saamegi reaalse majanduskasvu.
Kuna inflatsioon on kõrgem kui 8% siis ongi majanduskasv negatiivne. Siin on kaks „aga“. Esiteks sõltub reaalne sisemajanduse koguprodukt sellest, kuidas me mõõdame hinnatõusu. „Mul on kohati tunne, et tarbijahinnaindeksi (mis mõõdab igapäevaste tarbijahindade muutust) ja SKP deflaatori (mis mõõdab kogu hinnamuutust majanduses) erinevused on meil liiga suured. Et võibolla on siin mingid mõõtmisviisi või vigade küsimus.
Kuidas mõõta?
Majandusteadlane tõi ka lihtsa näite: „Kui majandus kasvab nominaalselt 8% ja SKP deflaator on 6%, siis on majandus kasvanud 2%. Kui deflaator on 9,5%, siis on majanduskasv -1,5. Ehk päris suur vahe. Kõik sõltub sellest, kuidas me mõõdame, mitte sellest, et kas meil läheb kokkuvõttes halvasti või hästi,“
Samuti teeb ettevaatlikuks, et kui räägitakse majanduslangusest, on tõsiasi, et tööpuudus on meil madal ning tööhõive on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. „Kui tööturul on asjad korras ja hetkel nii on, siis me tegelikult mingist päris majanduskriisist rääkida ei saa. Majanduskriisi üheks esimeseks tunnuseks on kasvav tööpuudus,“ tõdes Eamets.
Tööstuse kehva olukorra tõttu aga ennustatakse ka tööpuuduse kasvu. Kuidas see siis majanduse väljavaateid mõjutab? Eamets soovitas vaadata eelkõige seda, kuidas meie naabritel läheb. „Kui Soomel ja Rootsil läheb kehvasti, siis hakkab kehvasti minema ka meil, sest me oleme väga suures sõltuvuses oma ekspordipartneritest.“
Mertsina: Eesti on suurim langeja
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi esile, et eelmisel aastal oli Eesti majandus Euroopas ainukesena languses. Selles võib olla nii arvestuslikku viga, kuid kui vaadata ka töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismahtu, siis oli ka selle langus Euroopa suurim.
Töötleva tööstuse nii halba pilti mõjutab ühest küljest osade suuremate tegevusalade, nagu näiteks puidu- ja metallitööstuse erakordselt jõuline kasv 2021. aastal. Muidugi andis töötlevale tööstusele tugeva löögi Venemaaga kaubanduse kukkumine. Eksport on aga teatavasti Eesti majanduse jaoks ülimalt oluline.
„Kuigi otse ekspordib kaupu veidi alla 30% Eesti ettevõtetest, siis eksportivatele ettevõtetele pakuvad allhanget või muid teenuseid suur enamus Eesti ettevõtetest. Kuna välisnõudlus on nõrgenenud, saavad ka Eesti ettevõtted vähem mahtu eksportida,“ rääkis Mertsina.
Statistikaameti kiirhinnangu järgi vähenes Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 4%, mis vastas ootustele. Samas jäi majanduse maht eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Mertsina sõnul võib statistikaamet oma kvartali SKP arvestust kiirhinnanguga võrreldes muuta, kuid ikkagi on oodata, et aasta esimesel poolel jääb Eesti majandus aastases võrdluses langusesse ja pöördub aasta teises pooles taas tõusule.
Tööstusettevõtete tootmise väljavaade lähikuudeks on küll jätkuvalt väga madal, kuid selle langus on stabiliseerunud ja näitab isegi mõningast paranemist. Sama on toimunud ka teenuste sektori nõudluse väljavaatega.
Kindlustunde taastumine
Tarbijate kindlustunne on veel tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on mitu kuud paranenud. Paranemise põhjuseks on vähenenud inflatsiooniootused ja koos sellega veidi optimistlikum tunnetus oma rahalise seisu kohta lähitulevikus.
Kuna palgakasv püsib tugev, samas kui inflatsioon aeglustub, peaks reaalpalk varsti uuesti tõusma hakkama ja mõningase viiteajaga hakkab see ka tarbimist mõjutama. „Samas tuleks arvestada, et osadele majapidamistele on üha suuremaks koormaks tõusvad laenuintressimäärad. Need peaksid hakkama küll järgmisel aastal tasapisi langema, kuid selle languse mõju on esilagu veel väga tagasihoidlik. Samas peaks intressimäärade langus andma uuesti hoogu kinnisvaratehingutele,“ ennustas Mertsina.
Esimeses kvartalis oli tööturg jätkuvalt tugev. Töötusemäär oli madal ja hõivatute arv suurenes. Kuigi eelmisel aastal Eesti majandus vähenes püsivhindades, oli jooksevhindades kasv viimase 14 aasta tugevaim. Ettevõtete tööjõukulud kasvasid käibest aeglasemalt ja kasumlikkus suurenes oluliselt. See aitas tööturgu tugevana hoida.
Swedbanga esindaja sõnul võib sel aastal oodata küll kogulisandväärtuse jooksevhindades kasv aeglustumist, mis tähendab ka seda, et ettevõtete kasumite kasv peaks aeglustuma, kuid nad ei tohiks kahjumisse minna. Muidugi on tegevusalade ja ettevõtete lõikes pilt ebaühtlane. „Tööpuudus sel aastal küll veidi tõuseb, kuid see ei tohiks olla murettekitav. Majanduse paranemise ootuses, samal ajal kui tööjõupuudus on suur, hoiavad ettevõtted oma töötajatest kinni.“
Kõrge hinnatase
Vaadates inflatsiooni, siis tõi Mertsina välja, et Eesti tarbijahindade kasv jõudis tippu 25 protsendi juures eelmise aasta augustis ja oli aprilliks aeglustunud juba 14 protsendini. Selle taga on nii energiahindade kiire langus, kuid ka baasefekt. Eelmisel aastal tõusid hinnad väga kiiresti ja see tõstis võrdlusbaasi väga kõrgele. „Kuises võrdluses väga kiiret inflatsiooni aeglustumist küll ei ole, kuid sellesama baasefekti tõttu peaksime juba varsti nägema ühekohalist inflatsiooni ja aasta lõpus jääb tarbijahindade kasv umbes 6% piiresse.“
Siiski, kui eelmise aasta ligikaudu 20% tarbijahindade kasvule panna juurde selle aasta 10% ja järgmise aasta 4% tõuseb hinnatase mõne aastaga Eestis väga kõrgele. „Kui rääkida hindadest üldiselt, siis võib see halvendada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, mis omakorda võib pidurdada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab,“ nentis Mertsina.
