Lisaeelarve eelnõu kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 46,5 miljoni euro võrra. Rahastus tõuseb eelkõige haridus-, spordi- ning sotsiaalvaldkonnas. Lisaks panustatakse haljastusse linnaruumi 300 suurema puu toomisega.
Linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et lisaeelarve on küll positiivne, aga tuleb tunnistada, et suuremas mahus on see ikkagi tehnilise sisuga. „Meid rõõmustab tulumaks, kuna täpsustatud prognooside alusel suureneb see 5 miljoni võrra. Traditsiooniliselt aasta lõpus eelarve koostamisel lähtume konservatiivsematest prognoosidest ning esimese poolaasta jooksul tekib mingi täiendav ressurss. Täna ei saa me lähtuda sellest, mis juhtub poole aasta jooksul, seega ei saa meie prognoosid olla liiga optimistlikud,“ rääkis Kõlvart pressikonverentsil.
Toetatakse haljastuse osakaalu suurendamist linnaruumis, tugispetsialistide palgafondi ja spordiüritusi
Mihhail Kõlvarti sõnul jätkab linn viimaste aastate kriisidest ajendatult sotsiaalmajandusliku ebakindluse leevendamisega, kuid samaaegselt panustatakse ka linna arengusse. ’’Otsustasime linnaeelarves suurendada haljastuskulusid kahe miljoni võrra, millega toome linnaruumi juurde tuhat puud. Esmakordselt kasutame uut praktikat, kus istutame linnakeskkonda ka 300 suuremat puud, et vähendada kuumasaare efekti, ’’ selgitas linnapea. Siiski nendib Kõlvart, et tegemist pole asendusistutusega, vaid täiendava mahuga, mida ostetakse selleks, et suurendada haljastuse osakaalu linnas.
Haridusvaldkonnas otsustati, et on vaja suurendada tugispetsialistide palgafondi. „Jutt on nii koordinaatoritest, sotsiaalpedagoogidest kui ka psühholoogidest ja logopeedidest. Tuleb tunnistada, et siiani on koolid püüdnud oma vahenditega seda palga taset korrigeerida ja suurendada. Hetkel on seis selline, et heade spetsialistide puhul käib meil päris aktiivne konkurents nii haridus- ja sotsiaalvaldkondade, omavalitsuste kui ka era ja avaliku sektori vahel,“ tõdes linnapea ja lisas, et tegu on süsteemse probleemiga, kuna tugispetsialiste pole piisavalt, et sotsiaal- ja haridusvaldkonnas pakkuda teenust vajalikus mahus. „Tegelikult on palgafond üks instrumente, mis linnasüsteemis annab täiendava ressursi,“ ütles Mihhail Kõlvart.
Ühtlasi suunatakse lisaeelarvega täiendavat ressurssi ka spordiprojektide toetamiseks. ’’Tallinnas on loodud mitmekülgne sporditaristu, mis võimaldab läbi viia kõrgel tasemel rahvusvahelisi spordiüritusi,“ nentis Kõlvart. Lisaeelarvega soovitakse toetada mitmeid suurüritusi nagu FIBA Olympic Pre-Qualifiers kvalifikatsiooniturniiri korvpallis, CEV Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võrkpallis ning Euroopa meistrivõistlusi disc-golfis ja triatlonis.
Riigilt üldhooldusteenuse reformi teostamiseks saadud ressurss ei kata selle vajadusi
Linnapea tõi pressikonverentsil välja ka kurva tõsiasja, et riik kiitis heaks reformi, mille kohaselt lasub alates 1. juunist hooldekodu kohtade rahastamine omavalitsustel, aga antud ressurss ei kata täielikult reformiga seotud kulusid. „Arvud, mis on välja toodud, ei vasta reaalsele olukorrale. See probleem ei ole vaid Tallinnas vaid ka teistes omavalitsustes,“ tõdes Kõlvart ning lisas, et riik tuleb välja uute reformidega, mida tihti varasemalt ei analüüsita. „Meile pakutakse paar päeva kooskõlastamiseks. Arvud, mida kasutatakse, ei vasta päris olukorrale ning iga uue reformiga tekib ühiskonnale ootus. Rääkimata sellest, et kõik vajalikud teenuse standardid pole siiani välja töötatud ehk riik kavatseb 1. juunist käivitada teenuse, mille standardid tekivad 1. juulil.“
Abilinnapea Betina Beškina tõdes, et tekkivad probleemid on juba praegu silmnähtavad. „Reform jõustub 1. juulil ehk pooleks aastaks on antud 12 miljonit eurot. Järgmisel aastal antakse hinnanguliselt 16 miljonit eurot terveks aastaks ehk siin on juba probleem sisse kodeeritud. Nägime probleeme juba detsembris reformi ette valmistama hakates. Meil on palgatud reformi käivitamiseks 22 inimest. Toon võrdluseks, et Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametis töötavad selle nimel 80 inimest. Meil on abivajadust vaja hinnata ligi 3000 inimesel, kellest üle poole elavad hooldekodudes, mis paiknevad väljaspool Tallinna. Ühe inimese hindamine ja otsuse tegemine võtab aega umbes kaks tundi ning see tähendab seda, et teisel pool Eestit elava abivajaja puhul võib see võtta kogu päeva. Selle reformi käivitamiseks läheb Tallinna linnal 1 miljon eurot, aga järgmise aasta halduskulud on prognoosi järgi vaid pool miljonit eurot,“ nentis Beškina ja lisas, et kuigi abivajaja ja tema lähedaste vaates on muudatus siiski positiivses suunas. „See on oluline muudatus eriti abivajajate rahalise poole pealt, sest paljude jaoks on hooldekodu koht liiga kallis ja käib neile üle jõu.“
Suure probleemina tõi ta välja ka hooldekodu kohtade vähesuse ning uue reformiga kaasneva nõudluse suurenemise. „Nõudlus kasvab kuid lisakohti ei ole loodud ning see tekitab juba praegu olukorra, mil erahooldekodudel on võimalus valida endale kliente. Raskemate vajadustega kliendid, kellel on vajadus abi järele suurem, jäävad järjekorra lõppu,“ sõnas Beškina. Ta lisas, et praktikas on näha seda juba praegu nende inimeste pealt, kes on hetkel Tallinna linna eeskostel ja kelle hooldekodu koha eest maksab linn. „Tallinna linnal on mitme hooldekoduga lepingud. Praeguseks hetkeks on mitmed hooldekodud linnaga lepingud üles öelnud, sest ilmselt on tulnud kergemate vajadustega kliendid ja nemad on sisse võetud. Raskemate vajadustega kliendid, kelle jaoks transportimine on juba väga stressirohke, sest neil on keeruline leppida elukoha muutumisega, jäävad paraku ukse taha,“ rääkis abilinnapea Betina Beškina.
Ühise piirhinna puudumine tekitab omavalitsustes meelehärmi
Abilinnapea sõnul ei ole regulatsioonis täpsustatud piirhinna kehtestamist ega kehtestatud ka ühtset piirhinda tervele Eestile. „See tähendab, et piirhinna kehtestab omavalitsus. Piirhinnad on aga igas omavalitsuses erinevad ja kindel on see, et Tallinnas ja Harjumaal on see suurem, sest siin on ka kõige kõrgemad hinnad,“ selgitas Beškina ja lisas, et selline olukord võib omakorda viia erinevate piirkondade eakate ebavõrdsuse tekitamiseni.
Ta kinnitas, et Tallinn ja Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuamet panustavad maksimaalselt sellesse, et inimesed saaksid vajadusel hooldekodudesse ja neile on tagatud head tingimused. „Otse võetakse ühendust ka nendega, kes juba elavad hooldekodus. Praeguseks on juba enamus neist tegelikult üle hinnatud. Otsus tehakse siis kui tuleb välja teenuse nõuete määrus, mille vastu võtmist lubati meile hiljemalt 1. juuliks ja kus on kirjas ka teenuse kvaliteedi nõuded. Samas on küsimärgi all see, millal need nõuded rakenduvad. See tähendab, et reform jõustub aga me ei tea hetkel mis aastast hakatakse reguleerima selle kvaliteeti antud määrusega,“ kirjeldas Betina Beškina hetke segadust reformi osas.
Abivajajatel või nende lähedastel soovitab abilinnapea pöörduda elukoha järgse linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda ja teatada seal oma soovist. „Loodame, et neid riske maandatakse ja saame koostöös ministeeriumiga seda reformi sujuvalt rakendada,“ lisas ta lootusrikkalt lõpetuseks.
