„Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks on rahastusmudelis ettenähtud tasandusfond, mida pole sisuliselt 2020. aastast suurendatud. Alates sellest perioodist kuni praeguseni on omavalitsused jäetud ilma ca 26 miljonist eurost. Seda tegemata rahastust püütakse nüüd parandada raha ümber jagades, et mitte võtta keskvalitsusele liigset koormust,“ kommenteeris Harku vallavanem Katrin Krause valitsuses heakskiidu saanud eelnõud, millega kavatsetakse muuta kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.

Teiseks on valitsuses toodud ka argument, et raha võetakse tulukamatelt omavalitsustelt ning antakse neile, kel on keerulisem olukord. Samuti pole toodud ühtki argumenti, kuidas leiti, kellel on finantsiliselt raskem? „Kas neil, kel on rahvastiku vähenemine ja hoiavad ikka kõiki asutusi täies ulatuses avatuna või neil, kellel on rahvastiku kasv ja ei suuda tagada seaduses tulnud kohustusi?“ küsis Krause.

Tema sõnul peaks keskvalitsus antud eelnõu tagasi võtma, sest sisulist diskussiooni omavalitsustega tehtud ei ole. Eelnõu kooskõlastamise tähtaeg oli ilmselgelt liiga lühike.

Omavalitsuste sisuline finantsautonoomia on aga palju laiem. „Keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel puudub usaldussuhe ning seda seetõttu, et omavalitsusi ei kaasata seadusloomeesse ning raha jagatakse väga sihtotstarbeliselt. Ehkki eesmärk mõlemal üksusel on sama – tagada elanikele head teenused,“ kritiseeris Krause valitsust.

Eelnõu tehti leebemaks

Regionaalminister Madis Kallas ütles, et Tallinn ja Harjumaa ei kaota uue omavalitsuste maksusüsteemiga nii palju kui algselt oli plaanis. Tallinn peab loovutama 6,8 miljoni euro asemel 4,6 miljonit

„Tegime omavalitsuste maksumuudatusi puudutava eelnõu pisut leebemaks. Suured omavalitsused, nagu Tallinn ja teda ümbritsevad jõukamad vallad peavad loovutama varem kavandatust suhteliselt vähem,“ kommenteeris regionaalminister Madis Kallas Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) kirja ministrile, milles ei kooskõlastatud omavalitsuste maksusüsteemi muutvat seaduseelnõu.

Selle kohaselt hakatakse alates järgmisest aastast omavalitsusele raha jagama nii, et riiklikult pensionilt saaksid omavalitsused senise 1,88 protsendi asemel 2,5 protsenti. See tähendaks, et omavalitsused, kus elanikkond on vanem, saavad rohkem raha. Linnad ja vallad, kus tööealiste osakaal on suurem (eelkõige Harjumaa vallad), aga kaotavad. Samas vähendatakse omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurust seniselt 11,96 protsendilt 11,76 protsendile.

ELVL-i seisukohast tehakse eelnõu kiirmenetluse korras ja kohalikke omavalitsusi sisuliselt kaasamata. Eelnõu kohaselt langetab riik omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa pea 11,8 protsendile, kuid ei vähendata omavalitsustele antud ülesandeid. Samas suurendatakse väiksemate omavalitsuste huvides pensionimaksete osakaalu, mis aitaks eriti neid väikesi omavalitsusi, kus elab palju pensionäre.

„Muidugi on uues olukorras ka valdadel ja linnadel suuri väljakutseid. Paljudel on rahaliselt raske ning praegu ainsaks kiireks võimaluseks järgmisel aastal midagi enamiku valdade tarvis midagi ära teha on omavalitsuste maksusüsteemi muutmine. Riigieelarvest tasandusfondi täiendavaid vahendeid võtta ei ole,“ ütles Kallas.

Ebavõrdsus süveneb

Tema sõnul on Eestis kohalike omavalitsuste jaoks maksumudel ehitatud tööealistelt maksude kogumise peale ehk üksikisiku tulumaksu baasil. Tööealised on aga viimastel aastatel rännanud põhiliselt Tallinna ja Harjumaale. Teistesse ja piirkondades on jäänud palju vanemaealisi ning suurenenud on pensionäride hulk. Siiski tehti esialgsesse eelnõusse pensionäride maksete osas muudatusi, mis ei võta Tallinnalt enam ära 6,8 miljonit eurot, nagu algselt kavandati, vaid 4,6 miljonit.

„Kui tahame arvestada inimeste liikumist ja vanuselist struktuuri, siis peame muutma ka tulumaksu arvestamise põhimõtteid. Muidu aastakümneid kestnud ebavõrdsus ainult süveneb,“ kinnitas ta.

Kallas tõi ka välja, et alates 2025. aastast soovitakse pakkuda lahendusi ka neile suurematele ja jõukamatele omavalitsustele, kus on lasteaia kohtade puudus. „Väiksemad ja vaesemad omavalitsused aga nii kaua oodata ei saa. Ka ELVL-iga olen suhelnud. Kuigi kooskõlastust eelnõule ei saanud, siis sellest probleemist saadakse aru,“ lisas ta.

Harjumaa siiski kaotab

Saku vallavanem Marti Rehemaa pidas vajalikuks rõhutada, et Harjumaal ära võetavate vahendite summa omavalitsuste lõikes on märkimisväärselt suurem, kui juurde antavate vahendite summa. „Sellest tulenevalt on maksjatel investeerimisvõime kadu märkimisväärselt suurem, kui saajate investeerimisvõime kasv,“ leidis ta.

Eelnõu mõjuga mittevastavuses olev kiire kooskõlastusaeg rikub aga hea õigusloome tava ning ei võimalda ette valmistada põhjalikku ja kaalutletud vastust. „Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu kohta seisukoha avaldamiseks anti ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg. Viis tööpäeva ei ole piisav aeg nii põhimõtteliste muudatuste ja kohalikele omavalitsustele avalduvate mõjude pädevaks analüüsiks ning arvamuse kujundamiseks,“ lisas Rehemaa. 

Eelnõu jätab tema selgitusel ka tähelepanuta asjaolu, et planeeritud muudatuste tulemusel tekkivate muutuste mõju kohalike omavalitsuste eelarvestrateegiale ja edaspidistele investeeringutele võib olla ulatuses, mis vajab põhjalikku analüüsi.

Keila ei toeta

Omavalitsuste maksusüsteemi muudatused vähendaksid teiste hulgas ka Keila tulubaasi ja seda terve protsendi võrra. Keila linnapea Enno Fels märkis, et tulubaasi sellise ümberjagamisega ei ole nad päri.

„Oleme Keilas teinud ja tegemas investeeringuid taristusse, haridusse, sotsiaal- ning muudesse valdkondadesse, tagamaks hädavajalikud teenused elanikele. Paratamatult suurenevad edaspidi veelgi ka põhikulud. Eelarve on niigi pingeline. Teenuste struktuur ja vajadused ongi paratamatult erinevad näiteks Harjumaal või Põlvamaal. Ei saa pealiskaudselt hinnata nö jõukamaid ja vaesemaid omavalitsusi,“ rääkis ta.

Fels lausus, et vajadusi omavalitsuste teenuste järgi tuleks hinnata ja tekkivaid probleeme sihipäraselt lahendada. „Praeguse tasandusfondi, mida Keila linn pole ühena vähestest kunagi saanud, jagamisvalem on aegunud. Tegelikult on selle sisu üldse raske mõista.“

Ta tõi ka välja, et omavalitsusel peaks olema rohkem iseseisvaid tulupoole allikaid. „Maamaksu ümbervaatamine on näiteks minu arvates õige samm,“ pakkus Keila linnapea. 

Puudub loogiline seos

ELVL tõi oma vastuses omakorda välja, et kuigi muudatuste tulemusena peaks vähenema tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumine ning suurenema vähem tulukamate oma on maksumõju tulukamate omavalitsuste seas siiski kaootiline. Näitena toodigi Keila linna ja Lääne-Harju valla, millest mõlemad omavalitsused on tulukad, finantsindeks on ühetaoline, kuid ühelt vähendatakse tulumaksu 162 000 euro võrra ning teine saab juurde 158 000 eurot. „Ehk tulumaksu ümberjaotuses ei paista loogilist seost ei tulukuse ega tegeliku finantsolukorraga, miks raha nii ümber jaotatakse. Antud metoodikast jääb mulje, et sooviti midagi kiirelt teha, kuid tegelikkuses ei arvestatud välja toodud aspekte,“ seisab kirjas.

Kohaliku maksuautonoomia suurendamist toetab ka linnade ja valdade liidu tegevjuht Veikko Luhalaid, kes rõhutas, et kohalikele omavalitsustele tuleb anda endile võimalusi tulu teenida. „Üheks võimaluseks on ka kohalikud maksud.“

Luhalaiu sõnul analüüsitakse praegu, kas üksikisiku tulumaksust tagastatava osaga on võimalik üldse kohalikul omavalitsusel talle pandud ülesandeid täita. „Omavalitsustele minevat tulumaksu osa ei peaks mitte langetama, vaid hoopis suurendama,“ leidis ta.

Teisalt võiks riik maksta riiklike ülesannete täitmise eest ausat tasu, mis vaadatakse läbirääkimiste käigus regulaarselt üle.