Mõndagi nõmmelast pahandab kivisöega kütmine, mille suits taevast kütja naabritele tahmasadu tekitab. Samal ajal kui Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri ütleb, et kivisöe ahju ajamine tuleks riiklikul tasemel üldse ära keelata, eelistavad mõnedki majaomanikud sütt suure kütteväärtuse pärast.

„See on siiski olnud probleemiks kogu aeg, kuid midagi ei ole paremaks muutunud,“ rääkis nõmmelane Tarmo Tammistu. „See Lasnamäe suits, kui jäätmejaam põles, ei ulatunud siia, kohalikud ahjukütjad aga ikkagi: sama asi päevast päeva. Üks naaber, ja veel keegi kolm maja eemal vahepeal kütavad sauna kivisöega lausa aastaringselt, ja see on pehmelt öeldes jube.“

Tammistu sõnul vähenes kivisöega kütmine 1990-ndate jooksul, kuid 2010-ndatel võis märgata taas selle suundumuse tõusu.

Tahm määrib puid ja põõsaid

„Talvel hakkas jälle lumi olema pisikesi musti täppe täis, sügisel õunad ja muud viljad on räpase musta korraga kaetud,“ sõnas Tammistu. „Ma ise kahtlustan, et äkki kallis õli, gaas, elekter viimase paari aasta jooksul on inimesi ajanud kivisöega kütma, aga see on vaid loogikapõhine oletus. Kivisüsi on odavam põletusmaterjal ja põleb vist päris kaua, kui seda ahju visata. Kuid see pole mingi lahendus. Lisaks selle rohepöörde vastand täiesti.“

Tammistu sõnul tõstatas ta mõned aastad tagasi kivisöega kütmise teema Facebookis ja selgus, et paljud nõmmekad on tossuga hädas.

„Peamiselt on seda noored emad, kes lastega palju kodus ja aias viibivad,“ rääkis Tammistu. „Soomes on kivisöega ahjude-saunade kütmine keelatud. Tean, et paljudes muudes arenenud maades samuti. Kivisöe põletamine on samal pulgal rehvide, plastiku, mööbli jms toksilise rämpsu põletamisega, kuna sellest tulenev tervist ja keskkonda kahjustav mõju on neil sarnane.“

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul, kuna kivisöekatlaid saab efektiivselt kasutada ka muu tahkekütuse, puidu või briketi põletamiseks, võiks riik selle sammu ära teha küll, et söega kütmise ära keelab.

„Nõmme üldplaneeringus on ka juttu sellest, millised võiksid olla kütteliigid ja millistest kütteviisidest tuleks puhtamatele üle minna,“ lisas Kuri. „Aga seal ei ole sundivat normi. Meil kui linnaosavalitsusel ei ole võimalik kellelegi öelda, et söekütet ei või kasutada.“

Kaupmees: söeostjaid ikka jätkub

Ehitusregistrist on võimalik välja võtta, kui palju leidub katlaid, mis võimaldavad söega kütmist. Samas pole aga teada, kui paljud katlaomanikud kivisütt ka tegelikult kasutavad. Paljud tarvitavad ikkagi puitu või briketti ning on paigaldanud soojuspumpasid. Karmo Kuri sõnul, kuigi söega kütmisest saab rääkida väheste majade puhul, siis mõjutab eriti just talvisel kütmisel, kui on ka madalrõhkkond, üks söekütja oma suitsuga mitut kümmet naaberelamut.

Kivisöega kaupleva ettevõtja Urmase sõnul on kaubale turgu küll, ja müük sujub. Seda vaatamata, et Venemaale rakendatud sanktsioonide tõttu on kivisöe hind järsult kasvanud.

Kui varem maksis üks tonn laias laastus 200 eurot, siis nüüd 400. Sütt imporditakse Eestisse Poolast, Lätist ja Leedust. Samas kompenseerib kõrget hinda puidust umbes kaks korda kõrgem kütteväärtus ning asjaolu, et süsi põleb puiduga võrreldes katla all märka kauem.

Formaaljuriidiliselt on praegu kivisöega kütmine Eestis praegu veel legaalne. Munitsipaalpolitsei pressiesindaja Meeli Hundi sõnul on Nõmme piirkonna inspektoritele kivisöega kütmise kohta kaevatud, kuid see on jäänud mitme aasta taha. Viimase kolme-nelja aasta jooksul ei ole sellekohaseid vihjeid või kaebusi esitatud.

Kui keegi näeb kusagilt korstnast tõusmas paksu musta suitsu, võib helistada mupo korrapidajale: 14410. Esineb ka juhte, kus musta suitsu taga on prahi, olme- või tööstusjäätmete põletamine, mis on aga otseselt keelatud. Võib esineda muidugi ka söe ja prahi kütmist ühekorraga.

Paljudes riikides, sealhulgas ühel suuremal kivisöega kütmise maal Poolas on seda kütteliiki järsult piiratud. Ehkki seoses möödunud talvise energiadefitsiidiga piiranguid pisut leevendati. Kivisöe koostises leidub selliseid elemente, mis moodustavad kahjulikke gaase. Tuntuimad nendest on väävel ja lämmastik, mille põlemisel tekivad vastavalt väävel- ja lämmastikoksiidid. Need rikuvad nii loodust kui inimeste tervist.

Söega kütmise tagajärgedest tervisele võib maailma meediast leida rohkesti artikleid: inglise keele valdajatele näiteks tuntud meditsiiniväljaandest The Lancet https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(13)61190-3/fulltext?fbclid=IwAR2XfcwnEahin2Wl3HeMp5dCDMGDYuLHhNWhnEyvC2LWNm8926G2LcETWfw