1. juunil tähistame lastekaitspäeva. Pealinn küsis, mille või kelle eest peab tänapäeval lapsi kõige rohkem kaitsma.
Edvin Lips, Aasta isa 2022, muusikakooli õpetaja: Leidke aega oma laste kuulamiseks!
Minu mälestused oma lapsepõlvest on ikkagi positiivsed, vaatamata sellele, et oli nõukogude aeg. Mul oli korralik kodu, armastavad vanemad ja kaks õde. Samas kiusati mind ja ka teisi õpilasi koolis, kuni kiusajatest pikemaks kasvasin ja neile vastu hakkasin. Nüüd räägitakse koolikiusamisest palju, sest see kestab meie koolides edasi ja sellega tuleb tegeleda. Ja kui sa oled natuke teistsugune, siis leitakse ikka põhjust nöökida. Mida varem seda märgatakse ja sellega koolis tegelema hakatakse, seda parem.
Tänapäeval on päevakorras ka laste seksuaalsed väärkohtlemised. Neid tuleb kahjuks ette isegi kodudes. Hiljuti kuulsin sellist teadet, et iga viies laps on meil väärkoheldud. See on ikka väga masendav. Ja seda juhtub ka kodus, mis peaks olema lapse jaoks kõige turvalisem paik maailmas. Kahjuks süveneb meie noorte seas alkoholi ja uimastite tarvitamine. Selle vastu aitab kõige paremini ikka hea ja turvaline kodu ning usalduslik suhe laste ja vanemate vahel. Laps ei tohi jääda üksi oma muredega. Vanemad peaksid olema kogu aeg kursis sellega, mis elu laps elab ja mis teda vaevab. Aga eks tänapäeval ole vanematel kiire ja suhted kipuvad jääma pealiskaudseks.
Ülle Madise, Õiguskantsler: Ükski laps ei tohiks vaesuses vireleda ega olla vägivalla ohver
Kõik lapsed tahavad oma vanematega koos rohkem aega veeta. Lisaks rõõmule koosolemisest pakuvad ühised õhtusöögid, jalutuskäigud, jalgrattasõidud võimaluse lapsega usalduslikult rääkida ja tema elu ning tegemistega paremini kursis olla. Turvalised ja lähedased suhted oma vanematega on lapse vaimse tervise alustala. Uuringute tulemused kinnitavad, et lapsed, kellel on vanematega hea ja usalduslik suhe, on tervemad, aktiivsemad ja ka üldiselt oma eluga rohkem rahul kui lapsed, kellel vanematega häid suhteid ei ole.
Pere toetus aitab lapsel toime tulla pingete ja konfliktidega koolis, trennis ning sõprussuhetes. Neid tuleb vahel ikka ette. Meie ülesanne on anda lastele võimalus õppida vabadust ja vastutust, aidata kasvada heaks inimeseks, hoida ja toetada üksteist. Igal lapsel peaks olema võimalik tegeleda meelepärase huvi- või spordialaga. See annab midagi, mis tõesti hästi välja tuleb, lisab enesekindlust, laeb maha liigse pinge. Lapsed ja noored tahavad rohkem kaasa rääkida oma elu puudtavate otsuste tegemisel – nii kodus, koolis kui ka kogukonnas.
Lastekirjanik Ilmar Tomusk:Mis oleks, kui vaataksime maailma läbi laste silmade?
Võimalik, et praegune ühiskond soovib jätta lastele mulje, et elu on lihtsam, kui see tegelikult on. Probleemide lahendamise asemel õpetame neid kas siis probleeme eirama või leidma süüdlasi, keda probleemide olemasolus süüdistada. Kui lapsed selle teadmisega suureks kasvavad ja mõistavad, et elus on ka probleeme ja raskusi, puudub neil oskus nendega toime tulla. Nii järgneb rõõmsale lapsepõlvele katkine täiskasvanuiga, millest välja rabelemine ei pruugi kõikidel õnnestuda.
Lastele valmistab kõige rohkem muret see, kui neid ei panda tähele ja isal-emal pole nende jaoks aega. Rõõmu valmistab see, kui nad saavad teada, et nad on olulised ja nende arvamus on tähtis. Tihti me lihtsalt ei küsi nende arvamust, sest eeldame, et täiskasvanud teavad nagunii kõige paremini, mida lapsed arvavad ja mis neile kasulik on. Aga täiskasvanud inimesed võiksid rohkem vaadata maailma lapse silmade kõrguselt. Õnnelik lapsepõlv ei tähenda seda, et lapsel pole ühtegi probleemi. Õnnelik lapsepõlv ei tähenda seda, et laps saab kõik, mida ta tahab. Õnnelik lapsepõlv tähendab ennekõike seda, et laps õpib teiste inimestega suheldes tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Õpib seadma ise oma eesmärke ja neid saavutama. See viimane on eriti oluline.
Lastekaitse Liidu juht Varje Ojala: võiksime edaspidi tähistada lastepäeva, mil rõõmsalt lastega koos olla
Minu lapsepõlv on olnud helge – seal oli palju soojust, hellust ühtehoidmist ja koos tegutsemist. Meil oli kombeks käia pühapäeviti koos ema, isa ja õega koos Mustamäe metsas suusatamas. Mäletan suviseid kogu perega reisimisi. Väga sooja tunde tekitab ka Pärnu vanaemale mõtlemine – temaga veetsin suvised koolivaheajad. Minu lapsepõlve muutis helgeks ennekõike see, et nii vanematel kui vanavanematel oli meie, laste, jaoks aega ning olime õega alati toetatud. Minul on väga helged mälestused – oli hea olla laps!
Kahjuks paistab igapäevatööst silma, et mitte kõigil vanematel ei ole laste jaoks piisavalt palju soovitud aega. Tihtilugu vajavad lapsevanemad ka toetust ja teadmisi, kuidas keerulistes olukordades lastega toime tulla. Seetõttu on ühiskonnas igati oluline vanemlike oskuste toetamine. Endiselt on aktuaalsed vaimse tervise mured, mida esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel. Probleemide ärahoidmiseks ja ennetamiseks on äärmiselt oluline roll kodusel keskkonnal, perekonna toetusel ja mõistmisel.
On oluline, et vanematele oleksid kättesaadavad nii teenused, koolitused kui ka programmid, mis pakuvad vajalikke lisateadmisi, vanemlikku toetust ning tõstaksid teadlikkust nii laste kui lapsevanemate õigustest ja kohustustest. Näeme, et alati ei õnnestu lahkumineku korral vanematel rahumeelselt ilma kõrvalise abi ja toeta kokkuleppeid sõlmida. Vanemate vaheliste vaidluste korral on enim haavatavad just lapsed, kes ei saa ega tohiks kunagi sattuda olukorda, kus vanemate vahel tuleb valida. Lahkuminekud on keerulised ning on mõistetav, et lahkuminekuga kaasneb palju emotsioone, mistõttu on professionaalse ja kõrvalise toe roll äärmiselt oluline. Lapsed peavad jääma terveks ka lahkumineku järgselt. Igaüks, kes märkab, et laps on jäänud mõnes olukorras hätta, vajab abi või toetust, on kohustatud sellest teada andma. Abivajavast lapsest tuleb teatada viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või helistada lasteabitelefonil 116 111. Kui laps on hädas või vajab abi, tuleb julgeda sekkuda, sest lapsed ise ei pruugi veel osata abi küsida ning olukorda hinnata.
Lapsed on tähelepanelikud ja jälgivad kõike, mis ümberringi toimub, seda nii kodus kui väljaspool. Kõik last ümbritsevad täiskasvanud on lapsele eeskujuks, seda tuleb meeles pidada igas olukorras, otsuses või tegevuses. Hiljuti on olnud arutluse all mitmed lapsi puudutavad seaduseelnõud, mille juures ei tohi unustada lapse parimaid huve, vajadusi ning õigusi. Peame mõtlema ka sellele, kuidas tagada teenuste ja abi kättesaadavus ning kvaliteet igal pool, nii linnas kui ka maal. Vastutame ühiskonnana üheskoos laste tuleviku eest.
Probleemne on ka laste kadumine digimaailma. Ühelt poolt loob tehnoloogia meile väga palju ja häid võimalusi juurde, ent sellega kaasnevad ka uutmoodi ohud. Kui minu lapsepõlves vanemad teadsid, kus ma õues mängin ja kellega, siis tänapäeval võib laps olla küll kõrvaltoas, aga me ei pruugi teada, millega ta digimaailmas päriselt võib kokku puutuda. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et vanematena peaksime teadma ja mõistma, millega meie lapsed ka internetiavarustes toimetavad ja kokku puutuvad, ent peame ka säilitama laste õiguse privaatsusele. Sellepärast on tähtis olla lastega koos, võtta päriselt nende jaoks aega, neid kuulata ja ehitada üles usalduslik suhe. Seda kõike saab teha jättes kõrvale ka kõik nutivahendid ja ekraanid – olla päriselt lapse jaoks olemas.
Siinjuures on asjakohane kutsuda kõiki üles kinkima lastele väärtuslikku aega ning tähistama tänavu ka 1. juunit kui lastepäeva. Oleme korduvalt kuulnud lapsi küsimas, miks ei ole lastel oma päeva nii nagu emadel on emadepäev, isadel isadepäev ja vanavanematel vanavanemate päev. 1. juuni võiks nii tänavu kui ka edaspidi olla rõõmus lastepäev, mil ei pea rõhutama üksnes laste haavatavust ja kaitsmise vajadust, vaid päriselt võtta aeg laste jaoks, pakkudes neile turvatunnet, hoolitsust, meeldejäävaid hetki ning olla lastele eeskujuks.
