Tänapäeval on saanud Kanuti Gildi majast saanud oluline kultuurikeskus, kus toimuvad erinevad kunsti- ja kultuurisündmused ning kohtuvad loojad erinevatest valdkondadest. Hoone ajalooline taust annab sellele erilise atmosfääri.
Pikal tänaval avaneb meie pilgule must lipp, millele on kirjutatud Kanuti Gildi saal. Hoone vaatamisel tuleb tunnistada, et kõike me võime näha aga ometi on siin üks oluline mõistatus. Nimelt ei ole siiani teada, kes 1863. aastal modelleeris Kanuti Gildi fassaadi kaunistavad skulptuurid.
Küsitakse ka keda need skulptuurid kehastavad. Parempoolne kuju on Martin Luther ning vasakul kujul kunagine Taani kuningas Kanut, kes 13. sajandil on kuulutati pühakuks ja sai ka eeskostjaks Tallinnas asuvale Kanuti Gildile.
Ilmselt juba 13. sajandil hakkasid Kanuti Gildi kogunema käsitöölised, kes esindasid paremaid erialasid. Neist neli kõige hinnatumad olid kullassepad, rätsepad, kübarategijad ja pagarid, kes teenisid seal igapäevast leiba ja andsid inimestele sotsiaalse staatuse ja väljanägemise. Võiks öelda, et see oli ametiühingute maja aga see nägi kuni 19. sajandi keskpaigani hoopis teistsugune välja kui tänapäeval ja alguse sai see kõige parempoolsemast plokist.
See oli esimene maja, mille puhul teame, et see kuulus juba 1326. aastal Kanuti Gildile. Aja jooksul jäi see maja neile väikeseks. 1402. aastal omandasid nad naaberelamu, praeguse maja keskmise osa, kus on kõrged teravkaarsed aknad. 1802. aastal ostsid nad veel ühe maja ehk bloki, mis jääb praeguse maja vasakule poolele.
1860. aastatel otsustasid Kanuti Gildis töötavad käsitöölised, et soovivad anda oma majale moodsa väljanägemise. Kaks arhitekti – venelane Jegorov ja Kordes kavandasid uue inglise-tuudori stiilis praeguse fassaadi lahenduse. Keskmised teravkaarsed aknad viitavad üldgootilikule stiilile ja sellele, et seal asub maja kõige tähtsam ja esinduslikum saal. Lisaks ka akende kohal olevad kujud, kuhu on maalitud Tallinna vapp ja rist.
Üleval karnis on kaaristuga müürisakid nagu vanadel kindlustelgi. Nendel suurtel tugi pillaritel, mis hoone osi lahutavad, ulatuvad katusest kõrgemale ja neil olid osas ka väikesed tornikesed, mis paraku 20. sajandil lammutati, nii et päris 19. sajandi ilmet Kanuti Gildi majal enam ei ole.
Käsitööliste ajastu kuldaeg kestis umbes aastani 1920, mil seisused ühiskonnas likvideeriti, Kanuti Gild läks laiali ja nende varad jõudsid muuseumidesse. Aastatel 1919 kuni 1932 tegutses majas Tallinna Tehnikum. Üks intrigeerivamaid ajalooepisoode selles majas on see kui nõukogude ajal rippus peaukse kõrval silt, et tegemist on Tallinna karnisoni tribunali sõjakohtuga. Suurde saali rajati raadiokeskjaam. Nüüd uuel ajal tegutsevad Kanuti Gildis valdavalt tantsijad, sest hoone suur saal on tantsijate ja etenduste päralt.
Kanuti Gildi kolmekorruseline fassaad jääb Pikale tänavale ning tagumine neljakorruseline külg jääb Pühavaimu tänavale ja kujunduselt natukene lihtsam aga suurt saali markeerivad ka seal kolm suurt teravkaarset akent, mille all on kaks kivist sööri, mis on kõige vanemad Kanuti Gildi hoonest säilinud detailid. Üks kivi annab aimu, et tegemist on renessansi ja gootika ajastute vahelisel ajal valminud detailiga. Teine kivi väärib tähelepanelikumat silmitsemist selle tõttu, et seal on lõvi vapp ja selle kohal on näha, et kilbi taga istub mees ehk Taani kuningas, kes lubab Taani kuninglikul linnal ehk Revalil kasutada oma vappi.
