„Kõigile Eestis elavatele inimestele peab olema tagatud arstiabi sellisel viisil, et nad ei pea ka keerulisemate juhtumite puhul ise juurde maksma. Ei tohi tekkida mitme ravikindlustuse paketi omanikke,“ ütles Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler, kes pooldab ka senini kehtivat solidaarset ravikindlustust.

Sotsiaalministeeriumi äsjases raportis Eesti tervishoiu rahastamisest ulatub tervisekassa puudujääk 2025. aastaks 167 miljoni euroni ning see suureneb igal aastal.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine. Samas on nii uues koalitsioonileppes kui ka aruteludes Riigikogu sotsiaalkomisjonis välja käidud ka eraraha kasutamise laiendamine.

Bakleri sõnul tuleb riigil mõelda ka, kuidas katta tekkivat suurt auku tervisekassas alates ületulevast aastast. Senini on tervisekassasse raha tulnud töötavatelt inimestelt, mõne aasta eest alates ka näiteks pensionäridelt. „Nüüd tuleb riigil leida lahendusi, kuidas peaks tervisekassat täiendavalt finantseerima, et elanike ravi haiglates oleks endiselt ootuspärane, nii nagu saavad ravi teised Euroopa paremate riikide kodanikud. Jutt käib ikka läbi riigieelarve tervisekassa rahastamisest,“ pakkus ta.

Bakler mõistab, et riigil on rahaliselt rasked ajad ning Toompeal ei ole veel otsustatud, kas ja milliseid vahendeid tervisekassa kasvavate kulude tarvis kasutada. Lahendused on aga võimalikud, kuid need on poliitikutele ebamugavad, sest see tähendab kuskilt täiendavate vahendite leidmist.

Ta ise näeb aga raha saamiseks kahte peamist moodust. Üheks on muidugi täiendavad maksed riigieelarvest. „Teiseks võib viia tervisekassa alt välja näiteks haigushüvitised. Siis tekib muidugi küll küsimus, et kui hüvitised viiakse töötukassa alla, siis kuidas sinna raha leitakse,“ arutles haiglajuht.

Hambaravi ja töötervishoid juba erarahaga

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on välja pakutud eraraha kaasamist ning väljendatud soovi läbi vaielda, kuidas ja millises mahus seda teha. Bakleri seisukohast saab eraraha kaasata vaid mingite kindlate raviteenuste puhul. „Võib arutada, millised valdkonnad saab viia riikliku rahastuse alt välja. Praegu aga ei ole selgitatud, mida eraraha paketi all mõeldakse. Mõned valdkonnad, nagu hambaravi ja töötervishoid on juba nüüd läinud riigi hoole alt välja ning neid ei finantseri tervisekassa.“

Muidugi võib tõsiselt arutada, kas veel võiks mingisugune valdkond kuuluda erateenuse hulka. Küll aga on selge, et eraraha toel „kedagi kiiremini ja paremini arsti juurde aidata ei saa“.

„Eraraha kuulub mingi ravipaketi juurde, mitte üldise solidaarsuse printsiibi lõhkumiseks. Kui mõni soovib, siis saab ta ju praegugi ise teenust kinni makstes kiiremini arsti juurde. Riiklikult eri tasemeid juurde luua aga pole mõistlik,“ kinnitas Bakler.

Siirded ka laste ja õppurite eest

Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg ei näe samuti erakapitali suurendamisel Eesti tervishoius suurt perspektiivi, sest ei ole mõistlik puudujäägi katmiseks tõsta inimese omaosalust tervishoiuteenustele või laiendada eraravikindlustust. „Eesti inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel on niigi ligikaudu 22%. See on oluliselt kõrgem WHO soovituslikust 15%. Seetõttu on hoopis omaosaluse vähendamine Eesti rahvastiku tervise arengukava üheks eesmärgiks,“ lausus ta.

Pärg tõi välja, et tervise arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on ka vähendada tervise ebavõrdsust. Eraravikindlustuse laiendamine seevastu suurendaks tervisesüsteemis ebavõrdsust ja ebaefektiivsust. „Eraravikindlustus ei suuda vähendada inimeste omaosalust või pakkuda laiemat kindlustuskaitset riiklikust ravikindlustusest. Samas suurendab survet avaliku sektori eelarvele, kuna toob kaasa hinnatõusu ja teenuste kättesaadavuse halvenemise avaliku sektori rahastatud tervisesüsteemis.“

Värskelt valminud tervishoiu rahastamise analüüsis järeldatakse ühemõtteliselt, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine. Pärg selgitas, et järgmise 15 aasta puudujäägi katmiseks kõige stabiilsema ja administratiivselt lihtsama viisina nähakse lisaks mittetöötavatele pensionäridele siirdeid ka kõigi teiste ravikindlustatutega võrdsustatud isikute (lapsed, õppurid, ülejäänud pensionäride jne) eest.

Tugevdada praegust süsteemi

Värskes analüüsis käsitletakse tervishoidu lisaraha toomise võimalustena ka erakindlustust ja nt tervisekontode kasutamist, mida rahvusvahelised uuringud ja Eesti senised analüüsid ei toeta. Teiste riikide kogemus näitab, et erakindlustus ei täida neile pandud ootusi tervisesüsteemi efektiivsuse suurendamiseks ja avaliku raha kokkuhoiuks, suurendades samal ajal ebavõrdsust ja veelgi survet riigieelarvele.

Pärgi sõnul pole seetõttu eraravikindlustus või -süsteem, kus raviraha on inimesega seotud, lahendused, mis Eesti rahva tervist aitaks hoida. „Peame leidma lahendused, mis tugevdavad olemasolevat solidaarsel põhimõttel töötavat tervisesüsteemi ja võimaldavad tervishoiusüsteemi tõhusust veelgi tõsta,“ järeldas ta.

Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 2020. aastal erinevate riikide näidetel põhjaliku eraravikindlustuse uurimuse, milles otsiti vastuseid küsimusele, kas eraravikindlustus suudab täita lünki riiklikult rahastatavas kindlustuskaitses, st parandada juurdepääsu tervishoiuteenustele ja pakkuda lahendust tervishoiurahatuse probleemile. „Uuringu tulemusel järeldati, et enamikus maailma riikides annab eratervisekindlustus vaid väikese panuse tervishoiule tehtavates kulutustes. Samas on negatiivne mõju tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele on seejuures ebaproportsionaalselt suur,“ lisas Pärg.

Tanel Kiik: Erarahaga süveneb ebavõrdus

Endine tervise- ja tööminister, praegune Riigikogu liige Tanel Kiik tõi välja, et tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on laias laastus kaks võimalust. Esiteks eraldada tervisekassale ka edaspidi täiendavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt, nagu tehti tema ministriks oleku ajal. Teiseks suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi ehk tuluallikaid, millelt ravikindlustusmaksu tasutakse.

„Aasta-aastalt kasvab inimeste arv, kes ei tööta traditsioonilise töölepinguga ning ei panusta tihti ühisesse ravieelarvesse, kuid vajavad sarnaselt meile kõigile tervishoiuteenuseid. Tervishoiu rahastamise reformiga koos tuleks tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus ehk kehtestada universaalne ravikindlustus, nagu enamikes Euroopa Liidu riikides ja Põhjamaades,“ märkis ta.

Loomulikult tuleb ka haiglatel ja kõigil teistel tervishoiuasutustel tagada meie ühise raviraha optimaalne kasutamine. Samas on Eesti tervishoiusüsteem maailma võrdluses juba praegu väga efektiivne. „Reaalseks probleemiks, mis vajab lahendust on, et investeerime märkimisväärselt vähem raha tervishoidu kui enamik Euroopa Liidu riike, Põhjamaadest rääkimata,“ rõhutas Kiik. 

Eestis on inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel niigi liiga kõrge moodustades ligi veerandi tervishoiu kogukuludest. Kiige sõnul tähendaks praeguse rahastusmudeliga jätkamine ravijärjekordade pikenemist, tervishoiutöötajate puuduse süvenemist ning inimeste omaosaluse kasvu ehk kokkuvõttes solidaarse tervisesüsteemi murenemist.

Eraravikindlustuse osas on ta aga seisukohal, et selle laiendamine või muul viisil eraraha kaasamine ei ole tegelik lahendus, kuna see ei aita valdavat osa patsientidest. Siin näeb Kiik pigem ohtu, et seeläbi süveneb veelgi ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses.

Puudujääk paisub

Alates 2025. aastast on tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis ligi 200 miljonit eurot. Lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti kasvama ja riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine on lähiaastatel möödapääsmatu.

Senise tervishoiuteenuste kättesaadavuse taseme hoidmiseks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist riigieelarvest 2040. aastaks minimaalselt 1,3 protsendi võrra SKP-st. Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks vähemalt kahe protsendi võrra SKP-st, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüsist tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelulul tervishoiu rahastamise üle pakkus komisjoni esimees Õnne Pillak kõige efektiivsemaks lahenduseks inimeste teadliku tervisekäitumise edendamist, et me oleksime terved või haigestuks võimalikult hilja. „Kõige parem tervisekäitumise mõjutaja on ühiskondlike hoiakute muutus, kuid ainuüksi sellest ei piisa. Palju on tähelepanu saanud uued võimalikud maksud, aga minu meelest tuleb avatuma meelega suhtuda eraraha kaasamisse ning läbi vaielda, kuidas ja millises mahus seda teha,“ leidis ta.