“Hea, kui koolis töötavad inimesed, kes on ka teistes valdkondades tegutsenud,” julgustas õpetaja tööd proovima pangatöötaja ametist õpetaja kohale naasnud Svetlana Udras. “Kui õpetada oma teise elu kogemuse baasilt, mitte ainult õpetaja seisukohast, annab see õpilastele palju rohkem.” Tallinna koolides on eriti terav puudus reaalainete ning eesti keele ja kirjanduse õpetajatest.

Udras koolitas 20 aastat pangas teisi töötajaid. Nüüd aga on ta Lasnamäe gümnaasiumi õpetaja, kahe klassi juhataja, hariduslike erivajadustega laste õppe koordinaator ja eripedagoog. See loetelu kinnitab suuresti praegust tendentsi, et koolides on spetsialistide puudus ja osa õpetajatest võtavad endale koormust juurde. “Kui ma kuus aastat tagasi augustis tulin ainult õpetama, olin novembri algusest juba klassijuhataja! Hakkasin õpetama bioloogiat, geograafiat, loodusõpetust, majandust ning valikkursust gümnaasiumis.”

Svetlana lõpetas ligi 40-aastaselt teist korda ülikooli ja temast sai eripedagoog. Järgmisel aastal lisandus sellele HEV-koordinaatori töö. Lõppeval õppeaastal on tal veel kaks klassi juhatada – esimene ja 12. klass. Praegu on Svetlanal peaaegu käes kolmas magistrikraad, kaasava hariduse alal. “Õigupoolest oli ka mu esimene haridus pedagoogiline,” märkis naine. “Paarkümmend aastat tagasi, 1990. aastatel lõpetasin Tallinna ülikooli loodusainete õpetajana. Mul on õigus õpetada füüsikat, keemiat, bioloogiat ja geograafiat – kõiki aineid, mille õpetajaid praegu enim hinnatakse! Aga pärast viimase, viienda kursuse kahekuust praktikat ma tõotasin: never ever ma ei tule kooli, minust ei saa kunagi õpetajat!”

Naudib klassijuhataja tööd

Enim hirmutas Svetlanat tookord just klassi juhatamine. “Arvan, et olin siis lihtsalt liiga noor, pärast kooli kohe klassijuhatajaks asuda ei ole päris õige,” mõtiskles ta. “Nüüd, mil jagub elukogemust, ma naudin seda – see on kõige parem amet, mis üldse võib olla!”

Vanale erialale tagasi pöördunud Svetlana on oma koolile õnnistuseks, sest kõiki koole vaevab krooniline õpetajate nappus. Pilku statistikale heites näeme, et lõppeval õppeaastal töötab linnakoolides 3 818 õpetajat. Täitmata õpetaja ametikohti on neist umbes 160. Kui põhikooli õpilaste seas on õpetajaameti maine üsnagi madal, siis gümnaasiuminoored väärtustavad seda rohkem. Eestis näeks end õpetajaametis 16% keskkooli õpilastest, tudengite seas 41% ning 35-50-aastaste inimeste seas 30%. Õpetajaametil on vanemate inimeste seas kõrgem maine, sest karjääripööre on kasvav trend – üha enam pöördutakse õpetajaameti juurde hilisemas elus. Viimastel aastatel on alustava õpetaja keskmine vanus olnud 35 eluaastat.

Sõbraks saanud õpilased toovad rõõmu

Svetlanale valmistavad pingelises argipäevas enim rõõmu õpilased, kellega tal on head suhted. “Näiteks oma 12. klassiga olen kuus aastat suhelnud ja neile juba pigem sõber, mitte niivõrd õpetaja,” tunnistas ta. “Oli esimene koroonakevad, kui nad lõpetasid 9. klassi. Aktusi lubati korraldada, kuid lõpupidusid mitte; restoranid ja muud kohad olid ju kinni. Istusin siis õpilastega maha ja küsisin: mis me teeme, kus toimub lõpupidu? Kõik ütlesid kooris: teie kodus loomulikult, kus siis veel! Nii pidasimegi lõpupeo minu kodus, tavalises korteris – ja see oli väga äge!”

Õpetajana tunneb Svetlana puudust mõistagi ajast – ööpäevast jääb puudu vähemalt paar tundi. Kevadeks on tublid õpetajad endast kõik andnud. “Et end laadida, ootan suvist koolivaheaega vist juba rohkem kui õpilased!“ naeris õpetaja. Lõõgastust pakub naisele tema rõduaed. “Vist juba kõik tuttavad teavad, et mul on Lasnamäe tavalises korteris kaks rõdu, kus kasvab kõik, mida üldse annab kasvatada: kartul, mais, tomat, kurk,” loetles naine. Kui Lasnamäel toimus rohelise rõdu konkurss, pälvis just tema rõdu võidu söödavate taimede kategoorias. “Lugesin siis kokku, et mul on 17 eri taime, mida kasvatasin rõdu peal söögiks. Igal aastal on mul taimekastis ka väike rukkipõld, kus kasvavad rukkililled ja rukis. Viinamarjad kasvavad juba kolmandat aastat ja annavad ehk järgmisel aastal saaki.”

Ära karda uut algust!

Svetlana usub uutesse töistesse algustesse keskeas. Tema koolis otsitakse praegu 12 õpetajat, muuhulgas on vaja eesti keele ja inglise keele, aga ka matemaatika-, keemia-, bioloogia- ja geograafiaõpetajaid. “Hea, kui koolis töötavad inimesed, kes on end juba teistes valdkondades teostanud. Nende kogu elu ei ole kooliga piiratud olnud, nad näevad sellest kaugemale. Kui õpetada oma teise elu kogemuse baasilt, mitte ainult õpetaja seisukohast, annab see palju rohkem.”

Õpetajaid otsib ka Tallinna ühisgümnaasium. “Oleme suur kool, kus õpetajate keskmine vanus kasvab kogu aeg. Seetõttu on osa õpetajaid pidanud tervise pärast lahkuma,” nentis direktor Mehis Pever. “Tore, et ülikoolid suurendavad vastuvõttu, aga siin on palju nüansse, mis õpetajate põuda süvendavad.”
Üks neist on töökoormus, mis koroona-aastatel kasvas. Samuti on ümberringi toimuv süvendanud ohutunnet ja vähendanud turvatunnet ning sellega seoses on vaimse tervise probleeme mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel. “Õpetajad on varasemast rohkem ärevil, enda suhtes on tekkinud suurem nõudlikkus, samal ajal lisandub surve vanematelt ja õpilastelt ning ootused on tihti kõrgemad kui võimalused,” kirjeldas Pever.

Endised õpilased hakkavad nüüd õpetama

Ühisgümnaasiumi on viimastel aastatel õpetajaks tulnud palju endisi õpilasi, samuti on õpetajate puudust veidi vähendanud pensionile läinud õpetajate tagasi kutsumine. “Loomulikult on kõrged nõudmised õpetaja oskustele ja isikuomadustele, aga teisalt on õpetajatel võimalus valida,” lisas Pever. “Me pakume algajatele õpetajatele tuge. Loodame, et õpetajate palk jõuab 120%-ni keskmisest ning koos sellega väheneks koormus, et õpetaja saaks normaalpalga kätte 16-18 tunniga nädalas. Samas on parim palk laste säravad silmad. Noore inimese kasvamisest osa saamine on midagi, mida üheski teises ametis ei saa.”

Pirita majandusgümnaasiumis on praegu puudu kuus õpetajat: eesti keele ja kirjanduse õpetaja, klassiõpetaja, eri- ja sotsiaalpedagoog ning soome keele õpetaja. “Suuresti on põhjuseks kvalifikatsiooninõuded – keeruline on leida näiteks magistrikraadi ja õpetaja kutsega eesti keele ja kirjanduse õpetajat,” tõi välja direktor Toomas Pikhof.

Seetõttu on koolides arvukalt õpetajad, kes töötavad tähtajalise töölepinguga, kuni uue konkursini, kus püütakse leida kvalifikatsioonile vastavat inimest. Portaali haridussilm andmetel ei vastanud 2022/23. õppeaastal kvalifikatsiooninõuetele 554 üldhariduskooli õpetajat. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded Eestis ongi magistriharidus ja õpetajakutse.

Vaja on loodusteadmistega inimesi

Puudu on ka loodusteaduste õpetajaid. “Näiteks Pärnus on jõutud juba nii kaugele, et õpilased õpivad füüsikat aulas videosilla vahendusel, kus õpetaja on ühes koolis ja tunde kantakse teistes koolides üle,” teadis Pikhof. “See on väga kurb tulevik, sest videoõppe õpitulemused ei ole võrreldavad tavaõppega. Mina ütlen, et koolis on suurepärane töötada ja need inimesed, kes kooli tulevad ja jäävad, on kindlasti õnnelikud, sest kontakt areneva noorega annab palju eluenergiat ja positiivsust juurde. See korvab kõik pingutused.”

Arenguseire keskuse värske lühiraporti kohaselt on õpetajaamet olnud Eestis esimene karjäärivalik 69%-le õpetajaks hakanud naisele ning vaid 41%-le mehele. Viimase puhul on tegemist ühe madalaima näitajaga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega.

Haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri kinnitusel suunduvad ülikoolilõpetajatest kooli tööle umbes pooled, aga nendest alustavad viiendat tööaastat omakorda ainult pooled. “Seega, pooled valivad nelja aasta jooksul siiski mingi muu ameti,” tõdes Voltri. Põhjusteks on töö vastutusrikkus ning asjaolu, et töö maht ja tasu ei ole proportsioonis. “Kindlasti mõjutab seegi, et koolide töö- ja juhtimiskultuur on võrreldes muude asutustega meil kohati maha jäänud tänapäevasest juhtimiskultuurist ja me ei oska õpetajaid piisavalt hästi, läbimõeldult ja süstemaatiliselt toetada nende esimestel aastatel.”

Õpetajad aina vanemad

Voltri sõnul muutub õpetajate vanuseline koosseis Eestis iga aastaga aina vanemaks – järjest suureneb vanuses 50+ ja 60+ õpetajate osakaal. Peagi jäävad nad pensionile.
Uute õpetajate tööle meelitamiseks peaks Voltri sõnul Eestis välja töötama ja rakendama õpetaja karjäärimudeli. “Praegu on õpetaja palk – ükskõik, kui kaua ta töötab või kui palju ta ennast professionaalselt arendab – ikka seesama riiklikult kehtestatud miinimum, 1749 eurot ja tal ei ole võimalik enda professionaalse arengu kaudu kuidagi oma töötasu mõjutada,” tõi Voltri välja.

Niisiis peaks riiklikult läbi mõtlema ja arendama uute õpetajate esimeste aastate tugisüsteemi ehk kuidas neid toetada. Neile võiks pakkuda esimestel aastatel väiksemat koormust. “Ka peaks koolide pidajad noortele pakkuma mentorlusprogrammi, et nad tõesti tunneksid end väärtustatu ja hoituna ning esimesed aastad üle elaks, tunneks tööst rõõmu ja saaks ametisse jääda.”

Varem teletoimetajana töötanud õpetaja Anne Mäns julgustab teisigi inimesi elus kannapööret tegema ja õpetajaks hakkama. “Mina käisin karjäärinõustaja juures, tegin teste, vestlesin. Tahtsin kõrvalpilku, kas liigun õiges suunas, kas peaksin oma tööelus üldse midagi muutma või on see lihtsalt suvaline rahulolematus – etapp elus, mis tuleb läbi elada,” põhjendas ta. “On selge, et baleriiniks või arstiks keskeas enam ei saa, aga on ameteid, kus saab suunda muuta – me ju kõik oleme kuulnud, kuidas tipp-pangaametnikust saab kohvikupidaja või juristist joogaõpetaja. Kes ikka tunneb, et tahab midagi muud teha, soovitan proovida, sest oma endise töö juurde tagasi minna saab alati!”

Kante: Tulekul on suur õpetajate värbamiskampaania

“Ootame väga kooli inimesi, kes on omandanud õpetaja hariduse, töötavad mõnes muus valdkonnas, kuid soovivad nüüd naasta,” ütles abilinnapea Andrei Kante. Tallinnas õpetajana tööle asujaid ootavad näiteks tasuta ühistransport, soodsad sportimistingimused ja vajadusel elukoht õpetajate kodus.
Praeguste andmete kohaselt on Tallinna haridusasutustes täitmata 275 ametikohta, nendest 160 koolides ja 115 lasteaedades, veel on koolides puudu 38 tugispetsialisti ning lasteaedades 25.

Kante julgustab inimesi õpetajaametisse asuma. “Kindlasti on väga oodatud kõik õpetajaametit õppivad üliõpilased, aga ka need, kel juba kõrgharidus ja kes on avatud, kel on kõrge sotsiaalne kompetents ja soov õppijate arengusse panustada,” märkis ta. “Koolid vajavad haritud inimesi, kes soovivad panustada oma teadmiste ja oskustega laste arengusse. Õpetajate kvalifikatsiooninõuded on meil määrusega paika pandud ja koolijuhil on õigus sõlmida tähtajaline leping inimesega, kes ei vasta õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. See leping kehtib reeglina ühe õppeaasta ja on vajalik selleks, et õpetaja või inimene, kes asub õpetajaks, saaks oma kvalifikatsiooni viia nõuetele vastavaks ja ennast täiendada.”

Varsti algab Kante sõnul suur õpetajate värbamiskampaania, mille eesmärk on muuta õpetajaamet ligitõmbavamaks. “Praegu kehtib arusaam, et õpetaja töö on raske ja kõik on üle koormatud. Tegelikkuses oleks õpetajate töörõõm suurem ja selle ameti mainekujundus sujuks senisest paremini, kui leiaksime kooli rohkem inimesi. Värbamiskampaaniaga soovime korrastada nii linna kui ka koolide pakutavaid õpetajate motivatsioonipakette. Koolid on meil autonoomsed ehk iga kool täiendab õpetajate motivatsioonipaketti vastavalt oma võimalustele. Ka linn pakub teatud hüvesid: õppimisvõrgustikke, toetusi, võimalusi õppida eesti keelt neil õpetajatel, kelle oskus ei vasta nõuetele. Juhul kui õpetaja tuleb teisest omavalitsusest, saab ta kasutada ka muid linna hüvesid, nt tasuta ühistransporti.” Linnal on teatud firmadega sõlmitud koostöölepped, mille kohaselt saavad õpetajad kasutada soodsaid sportimistingimusi.

Lisaks on noorte spetsialistide motiveerimiseks olemas õpetajate kodu. “Üritame igati inimesi tunnustada, et meie õpetajad oleksid hoitud ja väärtustatud. Ootame väga kooli inimesi, kes on lõpetanud õpetajakoolituse või omandanud õpetaja hariduse, töötavad mõnes muus valdkonnas, kuid soovivad nüüd naasta. Samuti ootame neid, kes tahavad panustada muukeelsete õpilaste õpetamisse, toetades neid eestikeelsele haridusele üleminekul.”
Õpetaja keskmine töötasu on Tallinna koolides 2 230 eurot ja lasteaedades 1 780 eurot bruto.