“See on õige nõudmine, et peame oma prügi paremini sorteerima,” ütles Nõmmel elav Martin uue kohustuse kohta, mis tõi talle hoovi peale kompostri, kööki aga toidujäätmete kogumiseks eraldi anuma. Sõltuvalt linnaosast on biojäätmete mahuti tühjendamine veerandi kuni poole võrra odavam segaprügi mahuti tühjendamise hinnast.

Loodusest hoolimiseks peavad kõik linnaelanikud ise oma panuse andma. Seepärast muutub bioprügi eraldi kogumine ja äravedu 1. juunist kõigile tallinlastele kohustuslikuks. Vabastuse saab vaid siis, kui biojäätmeid ise korralikus kompostris kompostida ning see linnaga kooskõlastada.
Nõmmel elav Made ja tema poeg Martin said tänu varasele reageerimisele linnalt isikliku kompostri. “Ise pidime välja käima vaid 50 eurot,” sõnas Martin, kelle hinnangul oli tegemist vägagi soodsa tehinguga.
Kompostimist peab mees igati õigustatuks. “See on õige nõudmine, et peame oma prügi paremini sorteerima,” märkis ta. “Pole midagi öelda. Hea, et linnavõimud selles asjas suunda näitavad ja tuge annavad.”

Martini ema Made lisas, et linnaosas arvele võetud kompost polevat tema meelest veel õigesti “käima läinud”. “Tundub, et alustasin asjaga liiga varakult – vastu talve. Tean küll, et komposti peaks aeg-ajalt vardaga segama ning sinna mõnel puhul ka puupuru lisama. Sellegipoolest pean end selle asjaga veel lähemalt kurssi viima, et kõik ikka korralikult õnnestuks,” kirjeldas ta esimesi kogemusi.

Saada taotlus ja pilt oma kompostrist!

Juunist jõustuv muudatus mõjutab kõige enam neid, kes elavad vähem kui kümne korteriga elamutes ja vanalinnas. Teistele kehtis bio-prügi eraldi kogumise nõue juba 2007. aastast.

Linna ringmajanduse juhtivspetsialist Eliis Kuus pani kõigile südamele, et kindlasti ei tohi panna oma biojäätmeid enam segaprügi mahutisse. “Sõltuvalt linnaosast moodustab biojäätmete mahuti tühjendamine vaid 50-75% segaolmejäätmete mahuti tühjendamise hinnast,” tõdes Kuus. “Kellel endal mahutit ei ole, neile lisandub ka selle rendi või soetamise hind. Soovi korral veel lisateenuste, näiteks vooderduskoti hind.”

Need kinnistud, kus lubatakse mahuti asemel kompostrit kasutada, peavad selle linnaosa valitsusega kindlasti kooskõlastama.

Selleks tuleb teha oma kompostrist pilt ning esitada veebilehel https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/ taotlus, mille juurde foto lisada. Juhul kui kompostri taotlemisega on probleeme, palutakse saata pilt kompostrist koos asukoha aadressi ja omaniku andmetega aadressile jaatmed@tallinnlv.ee.
Kinnituse saamise kohta tuleb kontaktmeilile teavitus pärast seda, kui ametnik on taotluse läbi vaadanud ja selle kasutamise kinnitanud.

Prügi biogaasiks või lillemullaks

Kohapeal saavad oma bioprügi kompostida üksikelamute, paarismajade, üksikelamuna registreeritud ridaelamubokside ja kuni kahe korteriga elamute asukad. Kompostida tohib kinnises kompostris.
“Tänase seisuga on linnale laekunud ca 4000 kompostimise nõusoleku taotlust, millest 3840 on rahuldatud,” ütles Kuus. “Nendele võib lisada veel 700 kinnistut, kuhu linn sügisel kompostrid välja jagas. Need on juba süsteemis olemas ja eraldi nõusolekut küsima ei pea.”

Kuus soovitas kompostimist kaaluda nendes linnaosades, kus on üksikelamud ja väiksemad majad – peamiselt Nõmmel ja Pirital. Vähesel määral ka Haaberstis ja Kristiines. “Üksikelamutes tasub kompostimist kindlasti kaaluda, kui on vähegi ruumi ja ka võimalust valmivat komposti aias ära kasutada,” märkis ta.

Kui suurt kogust biojäätmeid pärast muudatust kokku hakatakse koguma, seda ei oska juhtivspetsialist veel prognoosida.

Küll on aga teada, et Mustamäel ja Pirital kogutud biojäätmed lähevad Maardus asuvasse biogaasi tehasesse. Mujalt tulnud toidujäätmed kompostitakse jäätmete taaskasutuskeskuse kompostimisväljakul Jõelähtmel.

Kuusi sõnul tuleks prügi tekkimise vähendamiseks eelkõige tarbimist vähendada, olemasolevaid asju korduvalt kasutada ning tekkivaid jäätmeid liigiti koguda. “See aitab oluliselt suurendada ringlusse võetavate jäätmete hulka ning säästa meie maakera ressursse.”

Head komposti tuleb teha nagu korralikku pajarooga

Kodustest toidujäätmetest saab valmistada väga rammusat komposti.
Jäätmekeskuse keskkonnaspetsialisti Sofia Pereskoka sõnul tuleb kõigepealt endale selgeks teha kompostimise põhitõed. Parimal juhul võiks segu näha välja nagu pajaroog, võrdles spetsialist. “Igaüks saab seda teha, aga tuleb teha õigesti.”

Pereskoka sõnul saab õige komposteerimise jaotada kaheks etapiks: esmalt materjali kogumise aeg, seejärel aga kogutud jäätmete väetiseks kujundamise protsess. “Kompostimaterjali maksab koguda pigem talvel ja külmade aegu. Kasutada võib sama anumat, kus hiljem komposteerimine käivitub,” selgitas spetsialist. Alustada võiks kevadel, kui ilmad soojenevad ning talve jooksul kogutud toidujäätmed nii-öelda käima lähevad. Tähtis on jälgida protsessi. Kompost on nagu elusorganism ja vajab tähelepanu. Kindlasti tuleb muretseda kraadiklaas ja käimasoleva bioloogilise protsessi temperatuuri regulaarselt mõõta,” märkis Pereskoka.

Parim tulemus saavutatakse siis, kui komposti temperatuur tõuseb üle 55 kraadi – siis hävivad ka kõik kahjurid ja umbrohuseemned. Kui rammu andvat materjali on vähe, ei pruugi protsessis nii soe hakata. “Kodukomposti puhul on hea isegi see, kui temperatuur umbes viiekümne kraadini tõuseb,” tõdes Pereskoka.

Kui selgub, et temperatuur küll tõuseb, aga jääb ootamatult pidama, annab see Pereskoka sõnul märku, et midagi on protsessist puudu. “Sel juhul tuleb komposti esmalt segada, sest enamasti on puudu hapnikust. Puudu võib olla ka niiskusest, sellisel juhul tasuks lisada veidi vett.”
Kui hapnikust jääb puudu ja kompost on liiga märg, siis võib see hakata mädanema ja hallitama – sellist saatust ükski entusiastlik jäätmemajandaja oma kompostile kindlasti ei soovi. “Vajadusel, näiteks liigse niiskuse korral, tasub segule lisada tugiaineid. Kõige paremini sobivad selleks oksad ja saepuru,” õpetas Pereskoka.”

Pärast seda ongi kompost valmis ning seda väärtuslikku segu võib kasutama hakata.