Pealinna toimetuse poole pöördus murelik lugeja, kes hooldab Metsakalmistul oma lähedase hauda viies sinna aeg-ajalt ka värskeid lilli. Tihtipeale näeb aga haud järgmisel päeval välja justkui vandaalide poolt rüvetatud, kuid tegelikuks põhjuseks on hoopis ulukid, kes pahaaimamatult kalmistule maiustama tulevad.
Pirita linnaosas asuv Tallinna Metsakalmistu on rajatud 1933. aastal avaliku linnakalmistuna. Planeeringus on lähtutud looduslikust kujundusest ning piireteks on osaliselt nii aed, hekk kui ka kõrval asuv RMK metsamassiiv. Küll aga pole sellisel kujul piirded takistuseks metsloomadele, kes sealt hõlpsasti kalmistule satuvad. Metsakalmistut haldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti allasutus Kadrioru Park. Sealne kalmistute osakonna tööjuht Ele Grauberg tõdeb, et Metsakalmistu pole tänaseni täielikult väljaarenenud ning teatud osa kalmistust ongi metsaala, kus kujundust tehtud pole. See omakorda sillutab teed metsloomadele, kes kalmistule oma nälga kustutama tulevad. ‘’Kits on selline tore loom, et kui tema tahab, siis tema läheb. Metsakalmistu puhul on osaliselt tegemist ikkagi metsaga ning ulukitega rinda pistmine on paratamatus,’’ selgitas Grauberg.
Samas tunnistas ta, et sarnase probleemiga on linnakodanikud nende poole ka varem pöördunud, seda eelkõige kevadisel ajal, kui maa on veel külm ning inimesed soovivad varakult taimi istutama hakata. ‘’Klientidele, kes on meie poole oma murega pöördunud, soovitame kasutada ulukite peletamise vahendeid ehk repellente. Tegemist on verepulbriga, mida tuleb veega lahjendada ja taimi siis sellega kasta,’’ kirjeldas Grauberg.
Lisaks repellentidele võiks lahenduseks olla ka kalmistu piiramine kõrgemate aedadega, mille piirded peaksid olema looduslikust materjalist, kuna kalmistud on siiski muinsuskaitseobjektid. Graubergi sõnul pole kõrgema aiaga piiramine Metsakalmistul seni jutuks tulnud. ’’Suurte müüridega piiramine ei lähe keskkonnaga kokku ning samuti on tegemist väga pika protsessiga,’’ ütles Grauberg. Küll aga on sarnased arutelud toimunud näiteks Liivakalmistul.
Võtsime ühendust ka zooloog Aleksei Turovskiga, et uurida, milline oleks tema arvates parim lahendus metsloomade probleemile. Vastupidiselt Graubergile ta repellentidega peletamist siiski variandina ei näe. ‘’Viia hauale lilled ja tekitada sellega kalmistule jube hais ei ole pigem mõistlik,’’ arvas Turovski.
Siiski pakub ta lahendusena välja viia kalmistule selliseid taimi, mida loomad ei söö. ’’Näiteks piimalilled, mida praktiliselt keegi ei söö või jõulutäht. Vältida tuleks kindlasti aga okkalisi, mida armastavad eriti metskitsed ja enamus ulukeid,’’ selgitas Turovski.
Metsakalmistu puhul on loomise algusest olnud soov säilitada metsaliku muljega kalmistu, kuid siiski ootab lahendust ka metsloomade probleem, et tagada haudade korrashoid. Kõrgemate piiraedade loomine vajaks täiendavaid arutelusid, et säilitada inimeste õigus oma hooldatavaid haudasid lilledega kaunistada.
