ERR-i teatel loodeti pikalt plaanis olnud positiivne krediidiregister lõpuks valmis saada 2024. aastaks, kuid see venib veel aasta võrra. Registri eesmärk on vältida inimeste lõhki laenamist. Laenuandjad nimelt näeksid andmebaasist, kas kliendil on rahalisi kohustusi ja kui suured need on. Nagu rääkis rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt Vikerhommikus, pidurdavad ülla eesmärgi realiseerimist igasugused hirmud, et register teeniks ainult pankade huvisid. Samuti nähakse erinevalt, kuidas võiks registri kokku panna. Nüüd tellib rahandusministeerium veel uuringu, kuidas positiivset krediidiregistrit ellu võiks viia ja nõnda siis plaani realiseerimine muudkui venib. Kohtutäitur Risto Sepa arvates oleks taolisest andmebaasist aga tublisti abi, sest täitemenetluses olevate võlanõuete arv on kasvanud kuus protsenti. See on ehk väike number – aga arvestades maksekäskude menetlemist kohtus, mille abil saab ilma pika protsessita võlglaselt raha nõuda, siis võib võlgade arvu kasv olla juba 16% ringis. ERR-is räägitule taustaks võiks lisada, et Eesti on üks väheseid EL-i riike, kus taoline register veel puudub. Rikutud mõtlemisega inimene võiks arvata, et selle nii pikk loomine teenib teatud laenupakkujate huvi sogases vees kalu püüda. Samas saaks kokku panna kohtutäiturite kasutatava täitemenetluse registri ehk võlaregistri ja maksehäireregistri ning olekski põhi olemas.
Miks positiivne krediidiregister toppama on jäänud? (0)
30. mai 2023
