Linna lisaeelarve tõstab koolide tugispetsialistide palka ning aitab tuua meie areenidele suuri spordivõistlusi.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul jätkab linn viimaste aastate kriiside tõttu sotsiaalse ebakindluse leevendamist. Samaaegselt on tähtis panustada linna arengusse. “Otsustasime linnaeelarves suurendada haljastuskulusid kahe miljoni võrra ja paneme linna kasvama tuhat uut puud. Esmakordselt istutame ka 300 suuremat puud, et vähendada kuumasaari. Tegemist pole asendusistutusega, vaid lisanduvate puudega, et linnas oleks rohkem haljastust,” ütles linnapea.
Hariduses tõuseb tugispetsialistide palk. “Jutt on nii koordinaatoritest, sotsiaalpedagoogidest kui ka psühholoogidest ja logopeedidest,” märkis Kõlvart. “Tuleb tunnistada, et siiani on koolid püüdnud oma rahaga palka suurendada. Heade spetsialistide saamiseks käib päris aktiivne konkurents nii haridus- ja sotsiaalvaldkonna asutuste kui ka omavalitsuste ja erafirmade vahel. Kõikjal valitseb krooniline tugispetsialistide puudus ning hea palk on üks vahendeid, mis aitab inimesi tööle saada.”
Ühtlasi annab lisaeelarve täiendavat raha spordile. “Tallinna heal tasemel sporditaristu võimaldab läbi viia kõrgel tasemel rahvusvahelisi spordiüritusi,” nentis Kõlvart.
Lisaeelarvega soovitakse toetada mitmete suurürituste korraldamist, näiteks FIBA Olympic Pre-Qualifiers kvalifikatsiooniturniiri korvpallis, CEV Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võrkpallis ning Euroopa meistrivõistlusi discgolfis ja triatlonis.
Rutakas riigireform
Linnapea tõi pressikonverentsil välja, et 1. juunist peavad hooldekodu kohti rahastama omavalitsused, aga selleks antud riigi raha ei kata täielikult reformiga seotud kulusid. “See mure on ka teistel omavalitsustel,” tõdes Kõlvart ning lisas, et riik tuleb välja uute reformidega, mida tihti õigel ajal ei analüüsita. “Meile pakutakse paar päeva kooskõlastamiseks. Arvud, mida kasutatakse, ei vasta päris olukorrale ning iga uue reformiga tekib ühiskonnas ootus, et me tuleme sellega hästi toime. Samas pole kõik vajalikud teenusestandardid siiani välja töötatud. Riik kavatseb 1. juunist käivitada teenuse, mille standardid tekivad alles 1. juulil.”
Abilinnapea Betina Beškina tõdes, et tekkivad probleemid on juba praegu silmnähtavad. “Reform jõustub 1. juulil ehk pooleks aastaks on antud 12 miljonit eurot,” märkis ta. “Järgmisel aastal antakse hinnanguliselt 16 miljonit eurot terveks aastaks ehk siin on juba probleem sisse kodeeritud. Nägime seda juba detsembris reformi ette valmistama hakates. Meil on palgatud reformi käivitamiseks 22 inimest. Toon võrdluseks, et Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis töötavad selle nimel 80 inimest. Meil on vaja hinnata ligi 3000 inimese abivajadust, kellest üle poole elavad hooldekodudes, mis paiknevad väljaspool Tallinna. Ühe inimese hindamine ja otsuse tegemine võtab aega umbes kaks tundi, mis tähendab, et teisel pool Eestit elava abivajaja puhul võib see võtta kogu päeva. Selle reformi käivitamiseks läheb Tallinnal 1 miljon eurot, aga järgmise aasta halduskulud on prognoosi järgi vaid pool miljonit eurot.”
Beškina lisas, abivajaja ja tema lähedaste jaoks on muudatus positiivne. “Paljude jaoks on hooldekodu koht olnud seni liiga kallis ja käinud neile üle jõu.”
Suure probleemina tõi ta välja hooldekodu kohtade vähesuse ning uue reformiga kaasneva nõudluse suurenemise. “Nõudlus kasvab, kuid lisakohti ei ole loodud ning see tekitab juba praegu olukorra, mil erahooldekodudel on võimalus valida endale kliente. Raskemate vajadustega kliendid jäävad järjekorra lõppu,” sõnas Beškina. Tema sõnul on seda näha juba praegu nende inimeste pealt, kes on praegu Tallinna eeskostel ja kelle hooldekodu koha eest maksab linn. “Tallinnal on mitme hooldekoduga lepingud. Praeguseks on mitmed hooldekodud linnaga lepingud üles öelnud, sest ilmselt on tulnud kergemini hooldatavaid kliente ja nemad on sisse võetud. Suuremate vajadustega kliendid, kelle jaoks transportimine on juba väga stressirohke, jäävad paraku ukse taha.”
Piirhinna puudumine tekitab meelehärmi
Abilinnapea sõnul ei ole regulatsioonis täpsustatud piirhinna kehtestamist ega kehtestatud ühtset piirhinda kogu Eestile. “See tähendab, et piirhinna kehtestab omavalitsus. Piirhinnad on aga igas omavalitsuses erinevad ja kindel see, et Tallinnas ja Harjumaal on see suurem, sest siin on ka kõige kõrgemad hinnad.” Beškina väitel võib selline olukord omakorda viia eri piirkondade eakate ebavõrdsuse tekitamiseni.
Beškina ütles, et linn panustab maksimaalselt sellesse, et inimesed saaksid vajadusel hooldekodudesse ja neile on tagatud head tingimused. “Otse võetakse ühendust nendega, kes juba elavad hooldekodus. Praeguseks on juba enamik neist tegelikult üle hinnatud. Otsus tehakse siis, kui tuleb välja teenuse nõuete määrus, mille vastuvõtmist lubati meile hiljemalt 1. juuliks ja kus on kirjas teenuse kvaliteedi nõuded. Samas on küsimärgi all, millal need nõuded rakenduvad. See tähendab, et reform jõustub, aga me ei tea praegu, mis aastast hakatakse reguleerima selle kvaliteeti antud määrusega.”
Abivajajatel või nende lähedastel soovitab abilinnapea pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda ja teatada seal oma soovist. “Loodame, et neid riske maandatakse ja saame koostöös ministeeriumiga seda reformi sujuvalt rakendada,” lisas ta
Lisaeelarve eelnõu kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 46,5 miljoni euro võrra. Linnapea Mihhail Kõlvart tõdes, et seda kergitab näiteks tulumaks, mis suureneb prognoosi kohaselt 5 miljoni euro võrra.
Laulu- ja tantsupeo puhul istutati 150 puud
Euroopa rohelise pealinna aasta ja XIII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks istutasid peol osalevad kollektiivid üle linna 150 puud.
Kokku 38 puud istutati Pelguranna parki, Rocca al Mare rannapromenaadi mänguväljakule, Lasnamäe Punane 35a mänguväljakule ning Piritale Lillepi parki.
2023. aastal toimuvale XIII noorte laulupeole pühendatud puud istutati 22 asukohta üle linna. Puid istutati noorte jaoks olulistesse paikadesse: koolihoovid, noortekeskuste alad, mängu- ja spordiväljakud. Esimesed puud istutasid tantsukollektiivid Nõmmele, Kristiinesse ja Mustamäele.
Puuliigid on Eestis läbi aegade pühaks või muud moodi oluliseks peetud, nagu lepad, pärnad, männid, pihlakad, tammed ja kuused.
Kõik laulupeopuud tähistatakse selle istutanud kollektiivi või kollektiivide nimega, mis jääb meenutama Euroopa rohelise pealinna ja laulupeo aastat.
Lisaks algatas Tallinn-Euroopa roheline pealinn 2023 koostöös Eesti tööõpetajate seltsi, rahvakunsti ja käsitöö liidu ning noorte laulu- ja tantsupeo korraldusmeeskonnaga ettevõtmise “Iga ruutmeeter loeb”.
22 Tallinna kooli valmistasid 70 lillekasti. Lillekastid viiakse juuni keskpaigas kultuurikilomeetrile, et kõigil linlastel oleks võimalik laste kasvatatud õitsvatest lilledest rõõmu tunda.
