Suvi on aeg, kus noored otsivad endale tööd, et teenida lisaraha ja saada töökogemust. Kõige sagedamini suunduvad noored suvistele hooajatöödele, aga tööle minnakse ka teenindus- ja ehitussektorisse. Kuid just hooajatöödel ning noorte seas on keskmisest suurem risk, et neile võidakse pakkuda kas osa või kogu palk ümbrikus.

Kuigi esiti võib palga saamine ilma sellelt makse maksmata tunduda kasulik, jääb noor sedasi töötasu saades ilma mitmetest sotsiaalsetest tagatistest ning on tööandja meelevallas.

Töötasuks euro tunnis

Tallinnast pärit Kaisa (26) läks esimest korda tööle juba 14-aastasena. “Tahtsin olla täiskasvanu ja teenida endale taskuraha maiustuste ostmiseks,” meenutab ta. Koos sõbrannaga asuti vanalinnas tööotsingutele erinevates kohvikutes ja poodides. “Meil näkkas juba esimesel päeval: üks restoraniomanik võttis meid tööle flaierite jagajana ja pakkus selle eest palgaks ühe euro tunnis,” jutustab Kaisa.

Noorte tööpäev kestis ilma puhkepausideta kaheksa tundi. Ainult juhul, kui sadas vihma, ei pidanud tüdrukud tänaval flaiereid jagama. Kaisa sõnul ei teadnud nad kunagi, mis tujus ülemus on. Enamasti hurjutas restoraniomanik, et noored teevad liiga vähe tööd, aga tuli ette ka päevi, mil ta oli heas tujus ja pakkus neile lõunasööki. Töötasu maksis restoraniomanik iga tööpäeva lõpus kummalegi kaheksa eurot. “Sellega tormasime kohe McDonald’sisse burgereid ostma, päeva lõpuks sellest kaheksast eurost väga palju järele ei jäänud. Praegu tagantjärele mõeldes mõistan, et mingit kindlust meil ju palga osas polnud, hea, et selle kätte saime,“ tunnistab neiu.

Kaisa lisab naljatades, et arvatavasti on tänapäeva noored teadlikumad ega pole enam nõus ühe euro eest tunnis töötama. Samas tõdeb ta, et koolis võiks olla õppeaine, kus räägitakse tööseadustest, jagatakse maksu- ja rahatarkust, et noortel oleks enne tööle minemist parem ettekujutus, kuidas töömaailm toimib ja millised on nende õigused. Samuti oleks hea, kui vanemad võtaksid hetke, et koos noorega kontrollida tööandja tausta ning vaadata koos Tööelu.ee või maksu- ja tolliameti veebilehelt töötamisega seonduvat infot.

Ümbrikupalk ei tööta noore kasuks

Kuigi noored muutuvad aasta aastalt rahaasjades üha teadlikumaks, näitas viimane maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel valminud uuring, et kõige noorem sihtrühm ehk 15–24aastased hindasid enda teadlikkust maksusüsteemist kõige madalamaks. Samuti on just noortel suurem valmisolek ka “mustalt” töötada. Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter sõnul on ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotab riik igal aastal umbes 100 miljonit eurot maksutulu. Kogu töötasu saab n-ö ümbrikus 6% töötajatest Eestis ja umbes neljandik Eesti ettevõtetest maksab osa palgast “mustalt”.

Mälter paneb südamele, et mustalt töötamine on noorte jaoks väga riskantne. „Mitteametliku töötamise korral on noor tööandja meelevallas. Näiteks ei saa olla kindel, et saad kokkulepitud töötasu kätte, haigestumise korral on väiksem haigushüvitis või pole seda üldse, sulle ei laiene töötaja seaduses ettenähtud õigused, loobud võimalusest saada õiglast vanemahüvitist,” loetles Mälter. Lisaks võib maksuamet tasumata tulumaksu noorelt hiljem välja nõuda.