Kalamaja miljööalal asunud Niine 5 maja oli otsapidi maa alla vajunud ning selle palgid nõudsid vahetamist. Nüüd aga on see hoone kaunis ümbruskonna pärl. Maja korda teinud firma sai tubli töö eest linnalt tunnustuse.
Tallinn tunnustas möödunud nädalal 2022. aasta eeskujulikult restaureeritud ajalooliste hoonete omanikke, uuringute ja tegevuskavade koostajaid, projekteerijaid, ehitajaid, järelevalve tegijaid, restauraatoreid ning konservaatoreid.
Kalamajas asuva tsaariaegse huvitava fassaadiga Niine 5 puidust korterelamu korrastamise eest tunnustas linn tänukirjaga arendajat ja restaureerijat Noral Arendus OÜ-d. Ettevõte juhatuse liige Priit Mändmaa omakorda tänas mõistlikke korteriomanikke, kes leidsid vana maja korda tegemiseks üksmeele. «Selle üksmeele leidmine pole teinekord üldse lihtne,» ütles ta. «Inimesed elavad vanades majades ja tihti ei taipagi, kui kriitiline nende kodu seis võib olla. Ja kui siis mõistmine tuleb, jääb tihti asi raha taha, sest vana maja restaureerimine pole odav. Eks ka ühistu ja restaureeriv firma peavad olema usaldusväärsed, et projekt ei jääks seisma vaid maja tehakse lõpuni ja just nii korda nagu vaja. Kokkuleppele jõudmine ja asjaajamine võttis siingi omajagu aega, sihi Niine 5 kordategemiseks võtsid elanikud juba 10 aastat tagasi. Ajaks milmeie pardale tulime, liikusid asjad juba päris kiiresti. Teekond oli pikk, kuid edukas, nagu näha.»
Tuppa rohkem õhku
Mändmaa sõnul saab maja korda tehes luua kodule palju lisaväärtust. «Siin sai näiteks katusekorrusele loodud kaks korterit, mille eest saadud rahaga õnnestus suur osa restaureerimise kuludest katta,» märkis ta. «Kõikidele korteritele sai loodud ka ventilatsiooniavad, sest praegu on inimeste ootused elustandardile hoopis muud, kui maja ehitamise ajal. Meie jaoks tekitab vana maja õigesti korda tegemine hasarti ja väljakutset, elanikel aga paranevad elutingimused oluliselt. Sellega tõuseb ka maja ja korterite väärtus.»
Niine tänava 1885. aastal valminud maja oli Mändmaa kinnitusel juba osaliselt maa alla vajunud. «Teede remontimiste käigus oli üha uusi teekatteid üksteise peale laotatud,» märkis ta. «Maja alumine serv oli seetõttu väga madalal ja kehvas olukorras. Pidime palke välja vahetama, et maja jääks üldse püsima. Laudise vahetasime välja tervenisti, sest säilitamisväärses seisus oli vaid mõni üksik jupp.»
Mändmaa selgitusel peab vana maja korda tehes loomulikult jälgima rangemaid nõudeid. «Kuna maja asub miljööalal, pidime seda korda tehes võtma aluseks algse 19. sajandi lõpust pärinevad projekti, et taasluua just selline välisilme, nagu arhitektil algselt kavas oli,» selgitas ta. «Õigete akende leidmine on keeruline, sest selliste puidust, nii sisse kui väljapoole avanevate topeltakende tootjaid pole palju. Samas on tohutult pisidetaile, mida peab jälgima, et maja saaks oma originaalse välimuse tagasi.»
Vana hoidmine aitab luua uut
Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on ajalooliste hoonete järjepidev korrastamine oluline sidusa ja mitmekülgse linna loomisel. «Tallinn on ideaalse suurusega 15-minuti linna põhimõtete rakendamiseks. Meie kodulinn on piisavalt kompaktne ja samas mitmekesine,» ütles ta. «Oluline osa Tallinna ehituspärandist asub just linnasüdames, mis peab olema elukeskkonnana mugav ja ka külastama kutsuv. Ajalooliste hoonete kasutuses hoidmine ning asjatundlik korrastamine panustab lisaks linna ajaloolise mälu hoidmisele kõige paremal moel ka kaasaegse linna loomisse.»
Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap sõnas, et ajalooliste hoonete hooldamine ja restaureerimine on ülimalt tänuväärne tegevus, millest võidavad kõik. “Kõige keskkonnasõbralikum on hoone, mis on juba ehitatud ning seetõttu on ajalooliste hoonete restaureerimine nii investeering oma varasse ja silmailuks kogu ühiskonnale kui ka märkimisväärne panus keskkonnahoidu. Olemasolevaid hooneid hooldades ja restaureerides ei sea me uute materjalide tootmise ja transportimise lisakoormust keskkonnale,” rääkis Pihlap.
Milliste vanade majade korda tegijad said tunnustuse?
• Toomkiriku tornikiivri restaureerimise eest sai tänukirja EELK Piiskoplikku toomkogudus. Kohtu 6/2 hoone restaureerimise eest sai tänukirja Eesti teaduste akadeemia. Püha Vaimu kiriku kappaltari keskse figuuri Maarja uuringute ja konserveerimise eest sai tänukirjaga EELK Püha Vaimu kogudus. Samuti said tunnustuse restaureerimisfirmad, projekteerijad ja järelvalvajad.
• Ajalooliste fassaadide restaureerimise eest said tunnustuse Tööstuse 2a, Linda 4, Raua 8 ja Weizenbergi korteriühistud ning restaureerijad.
• Mahukate tööde eest said tunnustuse Pirita tee Lillepaviljoni omanik OÜ Tannenrode, Põhja-Tallinnas asuva Kopli 79 arendaja Creativestate OÜ, Kaera 5 korteriühistu, Niine 5 arendaja ja restaureerija Noral Arendus OÜ, Kungla 32 korteriühistu, Sikupilli 6 omanik OÜ Roomcapsik ja Suvila 25 omanik.
• Samuti tõstis linn esile H&M Restuudio OÜ läbiviidud Toom-Kooli 9 hoone uuringud ja Tallinna toomkiriku fassaadide restaureerimise tegevuskava.
