Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti visuaalkultuuri aasta suurim sündmus TASE ’23 avati etenduse, noorte loojate premeerimise ja kõnedega Vabaduse väljaku keskel kell 16.00 ja selle järgselt Tallinna Kunstihoones, Vabaduse väljak 8. Pidustused jätkusid EKA peahoones, Põhja pst 7 EKA Arhitektuuri TASE avamisel.
Vabaduse väljakul avas sündmuse Kujundliku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”, mida juhendas EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper. Seejär tervitas noori loojaid kultuuriminister Heidy Purga ja anti üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritasemel.
Peale näituse avamist Kunstihoones jätkusid pidustused Eesti Kunstiakadeemia peahoones kell 19.00, kus avati Arhitektuuri TASE. Noori arhitekte tulid tervitama Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaansoo ja Riigikogu saadik, Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja Pärtel Peeter Pere ning EKA rektor Mart Kalm.
Samal päeval avanes ka veebileht tase.artun.ee.
Aina enam on lõputööde ja tudengite fookuses jätkusuutlikkus, ent on tunda ka aktuaalsete teemade nagu vaimne tervis käsitlemine ning tehisintellekti võimaluste integreerimine.
Arhitektuuriteaduskonnas on kestliku disaini, ent ka kogukondlikku terviklikkust silmas pidav ruumiloome jätkuvalt tähtis. Mark Aleksander Fischer kaitses magistritöö teemal “Taskukohase linna arendamine Kopli kaubajaam, viimane pusletükk Põhja-Tallinna sotsiaalsel maastikul.” Magistritöö uurib linna ja riigi võimalusi leevendada eluasemekriisi mõjusid elanikkonnale, et suurendada taskukohast kinnisvarafondi. Töös lähenetakse probleemile eelkõige linnaehituslikust ja linnaplaneerimise vaatepunktist, kuid lisaks sellele on nii planeeringus kui probleemipüstituses olulisel kohal ligipääsetava ja taskukohase, tarbimisest sõltumatu avaliku ruumi aspekt.
“Lähtuvalt Tallinna eluasemeturu seisust, on uurimuse eesmärgiks pakkuda lahendus probleemsele olukorrale ning planeerida Tallinna linnaruumi sellisel moel, et seal saaks elada läbilõige tervest ühiskonnast,” sõnab Mark Fischer oma uurimusliku visiooni kohta.
Siim Tanel Tõnisson kaitses magistrikraadi Tallinna bastionivööndit käsitleva tööga. Bastionivööndil on potentsiaal konsolideerida ja tugevdada linna ennast, ehitades avalikke ruume ja lisades poliitiliselt tähenduslikke programme bastionivööndi strateegilistesse sõlmedesse. Kelli Puusepp analüüsis väikekoolide tulevikku kahanevas Eestis Orava kooli näitel.
Vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistrantuuri lõpetaja Marleen Suvi tegeleb muinasjutulisuse, seksuaalsuse, armastuse, aususe, julguse ja sakraalsusega suure maali-installatsiooni “18:25”-ga, kuhu põimib materjalina ka klaasi, puitu ja tikandit. Marion Saarik on maali eriala bakalaureusetaseme lõpetaja, kes tegeleb eneseesitluse teemaga, tõlgendades fotopõhist kujutist erinevatesse tehnikatesse. Retrohõngulised maalid kaasaja elementidega tekitavad mulje eri aegade segunemisest maaliruumis.
Disainiteaduskonna interaktsioonidisaini magistrant Helen Staak parandab koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga traumapatsientide informatsioonivoogusid, kasutades koosloovaid meetodeid meditsiinivaldkonnas ning tema tööl on reaalne mõju Eesti tervishoiule.
Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse eriala lõpetaja Triinu Väikmeri uurib nõukogudeaegseid tapeete, viies selleks läbi ülipopulaarseks osutunud üleskutse sotsiaalmeedias.
TASE ’23 peakorraldaja Pire Sova: “Ligi kakssada EKA lõpetajat näitavad TASE näitusel oma mitme aasta töö vilju. Lisaks on seekordsel näitusel harukordne võimalus külastada Tallinna Kunstihoones Kunstnike Liidu ateljeeruume, mis muidu külastajatele avatud pole. Hoones tekib kontakt Eesti ajaloos tegutsenud ja pealekasvava kunstnike põlvkondade vahel.”
Näituse kujundajad Kaisa Maasik ja Johannes Luik on lisanud näitusele infokilde majast ning selles pesitsenud kunstnike ja töötajate ajaloo kohta. Kuigi näitusel on palju sisekaemust, siis on see ikkagi dialoogis erinevate tänapäeva probleemide ja kitsaskohtadega.
“Kunstihoonel on rikas ajalugu ja suurem osa hoonest on olnud avalikkuse eest peidus. Näitust ei ole lihtne kokku võtta, on ju TASE ’23 näol tegemist uue põlvkonna noorte ja energiat täis loovisikute õpinguid kokkuvõtva näitusega. Sel aastal on paljud tudengid installeerinud oma tööd väikestes stuudiotes, luues sel moel väikseid omamaailmu. Arvame, et see suhestub hästi Kunstihoone stuudioruumidega, kus on pea 90 aastat eksponeeritud ja loodud kaasaegset eesti kunsti,” sõnavad Johannes Luik ja Kaisa Maasik.
Kuulutati välja Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ja Noore disaineri MA ja BA taseme preemia laureaadid
Näituse avamisel kuulutati välja ka Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiad, mille laureaadid valisid ekspertidest moodustatud žüriid. Preemiad andis üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, TASE ’23 lõputööde festivali korraldaja Pire Sova, EKA disainiteaduskonna ja vabade kunstide teaduskonna dekaanid ning žürilide liikmed.
Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.
Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova.
Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”
Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu).
Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.
Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.
Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Diina Aller, Oliver Long ja Anne Viik.
Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm. Noore tarbekunstniku ja Noore disaineri magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.
TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes. Seal asuvad Tallinna Kunstihoone, Kunstnike Liidu ateljeed, Vent Space, Graafikakoda, Grafodroom ja Kunstihoone Galerii. Arhitektuuriteaduskonna lõputööd eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemias, Põhja pst 7. Graafilise disaini eriala magistritööd on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis, Lai 17, mis on avatud lühemalt, so kuni 11. juunini.
Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. Lisaks näitusel olevatele teostele on veebis üleval kirjalikud lõputööd, nende seas kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli lõputööd.
Näitused on avatud 1–17. juunil iga päev kell 12.00–18.00.
