Enefit Connect korraldas eile Tallinna Lilleküla komandos päästeamentikele koolituse, kuidas elektriga seotud ohuolukordades ellu jääda. Koolituse eesmärgiks oli selgitada päästjatele koduste elektriseadmete ja -paigaldiste peamiseid ohte, mis võivad omakorda põhjustada elektrilöögi või tulekahju teket.
Päästjate töös on oluline teadlik olla eelkõige ohtudest, mis varitsevad neid kõrgepingeliini all töötades. Eilsel koolitusel said päästjad ülevaate kogu Eesti elektrivõrgust – elektrijaamast kuni tarbija pistikupesani välja. Muuhulgas selgitati, mida tuleks täpsemalt jälgida elektritööde tegemisel ning milline peab olema isiku kompetentsus erinevate tööde teostamisel.
Elektrilevi ohutusekspert Raivo Orase sõnul on äärmiselt oluline vahet teha, kas töötatakse madal- või kõrgepinge liini all. ’’Selleks, et madalpinges elektrilöök saada, on vaja seda liini piltlikult öeldes käega puudutada. Kõrgepingeliini puhul pole puutesse minek vajalik, kuna kaarleek hüppab meisse juba eemalt,’’ kirjeldas Oras. Lisaks selgitati päästjatele, kuidas käituda elektriga seotud õnnetusjuhtumite korral. Näiteks olukorras, kus liini all tekib maaühendusvool, ei tohi päästja hättasattunule appi joosta, vaid seda tuleb teha hüpates jalad koos.
Lilleküla komando vahetuse vanema Holger Enoki sõnul saab iga kolmas tulekahju Eestis alguse katkistest elektriseadmetest või -paigaldisest, olgu selleks siis elektrikilp, juhtmed või kodumasinad. ’’Tänavu on juba 83 tulekahju saanud alguse elektrist ning statistika kulgeb tõusvas joones,’’ selgitas Enok.
Koduse elektriohutuse tagamiseks peaksid inimesed veenduma kõigepealt oma elektrisüsteemide ohutuses. ’’Iga inimene peaks teadma, kus asub tema kodus elektrikilp, mis peab olema tähistatud elektriohu märgiga. Lisaks kilbile on vajalik tuvastada ka elektriringide peakaitse asukoht, mis tuleb ohuolukorras välja lülitada,’’ märkis Oras.
Lisaks pööras Oras tähelepanu pistikupesade planeerimisele koduses majapidamises, kuna tihtipeale selgub alles hiljem, et pistikuid on vaja hoopis mujal, kui algselt planeeritud. Seejärel minnakse poodi pikendusjuhet ostma ning sageli lähtutakse põhimõttest, mida pikem seda parem. ’’Siis looklevad juhtmed üle põranda, me komistame nende otsa või saab mõni koduloom need enda hambusse. Juhtme taha komistades vigastame iga kord ka juhet,’’ ütles Oras.
Ohutusekspert paneb ka südamele, et pikendusjuhtmele ei tohiks külge panna suuri koormuseid, kuna ajutisest võimalusest saab tihti alaline. ’’Kui pikendusjuhtme taha panna liiga suured koormused – näiteks boiler, elektripliit või elektriradiaator, hakkab koormus ületama seda koormust, mida tehas on ette lubanud. Nii on õnnetus lihtne tulema,’’ hoiatas Oras. Jälgida tasub pikendusjuhtme korpusel kirjas olevat lubatud koormust. Kui amprite või voltide tähendus jääb siiski segaseks on võimalik ka poemüüjatelt nõu küsida. Ühes pikendusjuhtmes on mõistlik kasutada väikseid koormuseid, näiteks ühendada sinna arvuti, laualamp või telefonilaadija.
Kodumasinatest toob Oras välja külmkapid, mis on statistilised kõige suuremad õnnetuste põhjustajad. ’’Tihtipeale uhkeldavad naabrid omavahel oma 20 või 25-aastaste külmkappidega. Uhkeldada pole siinkohal aga mõistlik, sest igal kodumasinal on ka oma eluiga, mille lõppedes tekivad riskid ja ohud,’’ selgitas Oras. ’’Ülekuumenemisoht võib viia mootoriõlide süttimiseni ning kuna juhtmed on sageli peidetud külmkapi taha, märkame süttimist alles siis, kui terve elamine on juba leekides.’’ Samuti tasuks jälgida, et siseruumidesse mõeldud elektriseadmeid ei kasutataks õues või märgades ruumides. Vannitoaseadmed on üldjuhul ettenähtud ka niisketes ruumides kasutamiseks, kuid riskide vähendamiseks peavad nende korpused olema terved ja vannitoapõrandad kuivad. Küll aga ei tohi näiteks laualampi, mis on ettenähtud tuppa, viia õue niiskuse kätte, mis võib tekitada seadmevigastusi.
Raivo Orase sõnul võib tavainimene ise teostada vaid üksikuid elektritöid, näiteks rikkevoolukaitsme testnuppude kontrollimine või elektripirnide vahetamine Enamike tööde puhul on vajalik kohale kutsuda ikkagi elektrik.
Elekter, olles nähtamatu ja hääletu, on samaaegselt üks kavalaim, kuid ka ohtlikuim õnnetuste põhjustaja maailmas. Elektrilevi ohutuseksperti sõnul näeb seadus ette, et nii kortermajades kui eramajapidamistes teostatakse elektriseadmete auditeid 10-15 aasta tagant. Omanikuna tuleks aga ka ise huvi tunda, kas ja millal on audit läbiviidud. Visuaalkontrolli võiks aga iga inimene oma kodus ise teha, sest omanikuna vastutab igaüks oma elektripaigaldiste korrasoleku eest.
kustuti
3. juuni 2023 09:08