Esmakordselt Tallinna ajaloos kutsutakse esindusliku juhuvalimi alusel kokku kuuskümmend linnaelanikku, kes saavad võimaluse rohelisema pealinna arengusse oma otsene panus anda. Osalemisest huvitatud linlased koondatakse rahvakogusse, mille ülesandeks pakkuda ideid ja lahendusi selles osas, kuidas kujundada Tallinnas sidusat, elanikele atraktiivset ja kliimamuutustega kohaneda aitavat haljastut. Rohelise pealinna rahvakogu leiab aset 7. oktoobrist 4. novembrini.

„Linlased hakkavad otsustama, kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks,“ rääkis kokku kutsutava rahvakogu olemusest abilinnapea Vladimir Svet. „See ei tähenda ainult rohealade nii öelda kokku sidumist, vaid ka nende kutsuvamaks kujundamist ja tervikuks ühendamist. Linnaruum on tihtipeale seda meeldivam, mida rohkem sealt haljastust leiab. Soovime jõuda selleni, et linnaruumis liiklemine oleks lisaks ohutusele ja mugavusele ka ülepea üks mõnus kogemus. Lõpptulemusena võiks sündida keskkond, kus inimesed saavad läbi linna katkematult mööda parke, rohealasid ja haljastatud tänavaid liikuda.“

Rohelise pealinna rahvakogu programm järgib rahvusvaheliselt väljakujunenud ülesehitust, mille alusel moodustatakse suve lõpus 15-aastastest ja vanematest elanikest rahvakogu jaoks esinduslik valim. 7.oktoobril esimesele kohtumisele kutsutavad inimesed saavad vajalikud eelteadmised, et teha kvaliteetseid ja läbimõeldud ettepanekuid, mida esitletakse 4. novembril. Iga vähemalt 80% toetusega ettepanek loetakse rahvakogu kollektiivseks sooviks ja antakse üle Tallinna linnavalitsusele.

Ei jääda „auru välja laskmise“ tasemele

„Rahvakogus teeb tulevikku vaatavaid otsuseid statistilise juhuvalimi alusel kokku kutsutud läbilõige elanikkonnast ehk nn mini-avalikkus,“ selgitas meetodi põhimõtteid DD Demokraatiakeskuse spetsialist Maiu Lauring, kes nõustab linnavalitsust rahvakogu korraldamise osas. „Osalejate seas saab olema naisi ja mehi, samuti kõik vanusegrupid, erineva haridustasemega inimesed ja nii eesti-, vene kui muu koduse keelega tallinlased. Kõik Tallinna eriilmelised linnaosad saavad samuti kindlasti esindatud.“

Lauringu sõnul pühendatakse erilist tähelepanu ka sellele, et arutelud rahvakogus ei jääks emotsionaalsele auru välja laskmise tasemele. „Usun, et me inimestena oleme sellest väsinud, ükskõik siis, millisel pool kaevikuid või rindejoont me mõnes tulisemas teemas asume,“ selgitas ta. „Rahvakogude kogemus nii teistes riikides kui viimastel aastatel Eestis tõestab, et toimuvad arutelud on tasakaalukad, rahulikud, lugupidavad ja lahendustele orienteeritud. Näeme ka, et rahvakogude tulemusel on inimestel kasvanud huvi linna tegemiste vastu, mõistetakse paremini valikute keerukust, kasvab valmisolek rohkem kaasa mõelda ja panustada nende muutuste nimel, mis kollektiivsete ettepanekutena linnale esitatakse.“

Lauringu sõnul on rohelise pealinna tiitliaasta väga hea võimalus põhimõtteliselt uuendada elanike kaasamist ning elanike ja ametnikkonna vahelist usaldust. „Seda maailmas levinud rahvakogu formaati kasutatakse kohalikul tasandil aina enam just keskkonna- ja kliimateemaliste tegevuste laiemaks kooskõlastamiseks elanikega ning nende muutuste elluviimise kiirendamiseks,“ kinnitas ta.

Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo analüütiku Tuuli Veersalu sõnul räägitakse rahvakogul mitmesugusest rohelusest – alates haljasaladest, rohealadest, parkidest, skvääridest, haljakutest kuni metsade ja niitudeni. „Keskendume kogu selle roheluse vajalikkusele inimeste heaolu hoidmisel ja suurendamisel. Samuti keeruliste, ka ekstreemsete ilmastikuoludega toime tulemisel – olgu selleks siis valingvihmad, kuumalained, tolm või veenappus.“

Veersalu rõhutas, et kliimamuutused on kohal ja me elame nendega nii täna kui ka tulevikus. „Kui tänaval on vihmavaling tekitanud uputuse ja vesi on poole sääreni või on väljas kolm nädalat järjest 28 kraadi kuuma, siis on vajalik, et tallinlased mõistavad linnaruumis muutuste vajadust ka vihmavete looduspõhiste lahendustega juhtimiseks ning linna haljastusega jahutamiseks,“ tõdes ta.

Linlasi hakkavad nõustama oma ala eksperdid

Kokku kutsutud rahvakogu hakkavad abistama lisaks veel arvukad eksperdid ja spetsialistid nii Tallinna linnasüsteemist kui väljastpoolt. „Nemad selgitavadki inimestele põhimõisteid, teemade omavahelisi seoseid, aga ka sedakuidas meie linnasüsteem töötab, millised on probleemid ja millised on võimalikud lahendused,“ selgitas Svet.

Ehkki eksperdid saavad anda linnaelanike ettepanekutele kommentaare ja aidata neil lahendusteni jõuda, siis jääb lõplik otsustusõigus selles osas, mida õigeks ja mida valeks pidada, ikkagi protsessi kaasatud linnaelanikele.

„Mida julgemad inimeste ideed on, seda parem – samas võiksid need siiski jääda ka realistlikuks,“ märkis Svet. „Kui otsused ja ettepanekud on rahvakogu poolt langetatud, siis istume protsessis osalenud ametnikega maha ja üritame vaadata, kuidas neid lahendusi ka praktiliselt linna ja linnaosade tasandil läbi viia.“

Lõplik otsustusõigus lahenduste ellu viimisel on siiski linnavolikogul ja volikogu poolt määratud linnavalitsusel, aga Sveti sõnul loodetakse juba eos saada väga konstruktiivseid ideid, mida saaks ka praktilisel tasandil sujuvalt täide minevateks otsusteks muuta. „Kuna aga eksperdid inimesi nõustavad, siis ei pea need, kes rahvakogusse tulevad, mitte kuidagi konkreetse eriala spetsiifikat tundma ega teadma midagi ka rohealadest või elurikkusest – piisab ainult tahtmisest panustada linna arengusse,“ kinnitas Svet.

Abilinnapea sõnul on Eestis varasemalt olnud nii metsa teemaline kui ka näiteks Ida-Virumaa noorte rahvakogu. Kümme aastat tagasi kutsuti kokku ka presidendi rahvakogu demokraatia teemal. „Nii et see formaat ei ole päriselt uus, aga mis me sellest lõppkokkuvõttes saame, see sõltub juba inimestest – praegu pole võimalik selles osas midagi ette prognoosida,“ tõdes Svet. „Olen aga kindel, et see on üks samm paljudest, mis aitavad muuta meie linna lõppkokkuvõttes rohelisemaks ja kõigile siinsetele elanikele ka meeldivamaks.“

Sveti sõnul soovib Tallinn luua pikaajalise plaani rohekoridoride rajamiseks, et nii loomad, putukad, linnud kui inimesed saaksid liikuda katkestamatult läbi linna mööda parke, haljastatud tänavaid ja rohealasid. „Loomulikult käsitleme selle raames ka elurikkuse aspekte ja rohealade haljastuse kvaliteeti,“ selgitas ta. „Mida rohkem on linnas rohelust, seda enam hindavad ka seal elavad inimesed ümbritsevat keskkonda ja tunnevad end seal hästi.“

Teadus tõendab, et loodust on linna rohkem vaja

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart toonitas, et kuna Tallinn on sel aastal Euroopa roheline pealinn, siis annab see hea võimaluse üheskoos mõelda ja arutleda ning teha sisulisemat koostööd linnaelanike, ettevõtete ja organisatsioonidega. Lisaks tõstetakse niimoodi ka teadlikkust loodusest – nii rohelusest kui kliimamuutustest.

„Rahvakogu on kaasamise formaat, mida Tallinnas ei ole varem kasutatud ja rohelise pealinna aasta on sobiv hetk selle katsetamiseks. Viimaste aastate rahvusvahelised projektid ning teadustulemused tõendavad üheselt: vaja on rohkem loodust linna sees ja loodus peab olema igaühele lihtsalt kättesaadav. Vahetu kontakt loodusega nii linnaruumis kui ka maal toetab vaimset tervist ja suurendab heaolu,“ selgitas Kõlvart põhjuseid, miks suunati rahvakogu fookus just Tallinna haljastuse suurendamisele ja rohealade kvaliteedi parandamisele.

Rahvakogude üks eripärasid on veel seegi, et enne rahvakogu kutsete välja saatmist sõnastada võimalikult täpselt ootusi selle kohta, kuidas neid ettepanekuid hiljem ka ellu viiakse. Tallinna strateegiadirektori Raido Roopi sõnul aitavad rahvakogu ettepanekud täpsustada mitmeid haljastuse, linnamaastiku ning  linnaplaneerimise tegevus- ja investeerimisplaane. „Ettepanekutega tutvutakse hoolikalt ja leitakse parimad võimalused, kuidas neid linna plaanidesse ja kavadesse sisse kirjutada,“ kinnitas Roop.

Muu seas ei välistanud abilinnapea Vladimir Svet sedagi, et kui rahvakogu hästi õnnestub ning inimestele ka korda läheb, siis on võimalik, et selliseid rahvakogusid hakatakse Tallinna poolt veelgi kokku kutsuma, et niimoodi pealinna meile kõigile meeldivamaks keskkonnaks arendada.

Rohelise pealinna rahvakogu korraldamist konsulteerib DD sihtasutuse Demokraatiakeskus. Demokraatiakeskus arendab ja katsetab rahvakogu formaati kestliku arengu nimel.

Rohkem infot Rohelise pealinna rahvakogu kohta leiab aadressilt greentallinn.ee/rahvakogu. Peagi hakkab info rahvakogus osalemise kohta jõudma ka Tallinna kõikide linnaosade elanikele.

Rahvakogu on teadmistel ja aruteludel põhinev koosloome, kus otsuseid teeb elanikkonda esindav mini-avalikkus. Kliimamuutustest tulenevate küsimuste arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks on Eestis viimastel aastatel toimunud kaks kliimakogu: Ida-Viru maakonna noortega õiglase ülemineku teemal (2021 talvel) ning Tartu elanikega liikuvuse ja linnaplaneerimise teemadel (2022 kevadel).