Tallinna linnavalitsus moodustas kolmapäevasel istungil ajutise komisjoni eestikeelsele õppele ülemineku korraldamiseks. Komisjoni kuuluvad Tallinna haridusasutuste juhid ja eksperdid, kelle abiga soovitakse üleminekul toetada Tallinna koole ja lasteaedasid.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul puudutab üleminek eestikeelsele haridusele kõiki õppeasutusi praegusest õppekeelest sõltumata. ’’Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja hariduse kvaliteedi tagamiseks oleme kokku pannud komisjoni, mille esmane ülesanne on sügiseks välja töötada tegevuskava, misjärel ootame komisjonilt detailsemaid soovitusi toetustegevuste kaupa, arvestades iga kooli või lasteaia olukorda,’’ selgitas Kante.

Abilinnapea kirjeldusel koguti esmalt andmeid kõikide õppeasutuste personali kohta, et mõista, kuivõrd oleksid nad juba praegu valmis üle minema eestikeelsele haridusele. ’’Üleminekumeetmed tähendavad täiendavat töökoormust kõigile asutustele ning eriti keeruliseks teeb olukorra see, et siiani on lahendamata peamised probleemid, eeskätt õpetajate puudus,’’ ütles Kante. Siiski soovitakse toetusmeetmete abil teha kõik võimalik selleks, et hariduse kvaliteet ei langeks. Vaadates haridusvõrku tervikuna, tõi abilinnapea välja, et hetkel on kõige kriitilisem olukord lasteaedades.

Kante märgib, et kuna sügisest jõustuvad uued ainekavad, suureneb eesti keelt teise emakeelena rääkivate õpetajate defitsiit, rääkimata aineõpetajatest. ’’Üritame koostöös riigiga pakkuda täiendavat motivatsioonipaketti õpetajatele, kes soovivad süsteemi siseneda,’’ sõnas Kante.

Abilinnapea selgitas, et linna poolt tehakse kõik võimalik, et pooleteise aasta pärast oleksid klasside ees ikkagi kvalifitseeritud õpetajad, kes valdavad eesti keelt nõutud tasemel. ’’Ebapädevate õpetajate kasutamine oleks seadusevastane ning hariduse kvaliteet on esmatähtis. See on inimõigus, mida ei tohiks rikkuda,’’ märkis Kante.

Eestikeelsele õppele ülemineku korraldamise komisjoni esimees on Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu. Komisjoni liikmeteks on Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus ning vanemspetsialist Kadri Killing ja Anne Targem, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktor Natalia Vergun, Lilleküla Gümnaasiumi projektijuht Natalja Mjalitsina, Humanitaargümnaasiumi õppejuht Annelii Juhkama, Läänemere Gümnaasiumi õppejuht Tatjana Baum-Valgma, Suur-Pae Lasteaia direktor Tatjana Požogina, Kihnu Lasteaia direktor Eve Kalimulina ja Lasteaia Naksitrallid direktor Pärje Ülavere. Ekspertidena osalevad komisjoni töös Avatud Kooli esindaja Helen Sabrak ning Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele dotsent Tiina Rüütmaa.

Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus ning õppetegevus 1. ja 4. klassides eestikeelne. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse kohaselt toimub koolides üleminek eestikeelsele õppele klasside ja õppeaastate kaupa.