„Kuna paljud põhjused hinnatõusuks on ära langenud, siis on osadel ettevõtetel aeg hakata alandama hindu. Näiteks on toiduainete hinnad maailmaturul alanenud ja tootjahinnad on alanemas. Aega on tegeleda taas ettevõtte efektiivsuse parandamisega. Need toovad hinnatõusu alla,“ rääkis Luminor Eesti peaökonomist ja majandusteadlane Lenno Uusküla.
Samas aga jätkub tema sõnul palgatõus, mis survestab osasid ettevõtjaid ning samuti on järgmise talve ja energiahindadega seotud märgatav ebakindlus ning seetõttu võib tegelik hinnatõus osutuda ka praegu prognoositavast suuremaks.
Statistikaameti andmetel langes Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 3,2 protsenti. Tugevas languses oli eelkõige tööstustoodang. Inflatsioon püsib aga 10 protsendi tasemel veel mitmeid kuid.
„Inflatsiooni taandumine on väga aeganõudev protsess,“ selgitas Uusküla. Luminori prognoos inflatsiooniks aastavõrdluses on 9 protsenti. Sellest numbrist umbes pool hinnatõusust toimus eelmise aasta jooksul sest eelmise aasta lõpu hinnad olid kõrgemad aasta keskmisest hinnatasemest. Teine pool tuleneb aga käesoleva aasta hinnatõusust ehk eelmise aasta detsembrist käesoleva aasta detsembrini tohiksid hinnad kasvada 5 protsenti.
Liiga kõrged kinnisvarahinnad
Kui nüüd vaadata senist hindade arengut sel aastal, siis on näha, et esimese kolme kuuga kasvasid hinnad 1,9 protsendi võrra. Aprillis lisandus aga toetusmeetmete lõpuga seonduvalt 1,7 protsenti hinnatõusu.
Uusküla sõnul on Eesti praeguse üldise nõrga majanduse põhjuseid mitmeid. „Eesti taastus koroonakriisist kiiresti samas kui teistel Balti riikidel ja Euroopal läks palju aega kohanemisega. Ka teisi riike mõjutab mitmikkriis, kuid kuna nad taastuvad alles koroonakriisist, siis numbrid näevad paremad välja ja pole Eesti numbritega otseselt võrreldavad, sest nad ei näita kohanemist praegustele oludele. Lisaks on veel mitmed Eesti jaoks olulised sündmused, mis meid teistest eristavad.“
Eestis oli 2021. aastal ja 2022. aasta esimeses pooles suur kinnisvarabuum. Kinnisvara hinnad kasvasid eelmise aasta sügiseks 49 protsenti samas kui palgad vaid 20 protsenti. „Suur hirm kinnisvara hinna kiire tõusu ees pani eestlased kiirelt kinnisvara ostma ja see omakorda tõigi kaasa suure kinnisvara hindade tõusu.“
Nüüdseks on buum lõppenud, kuid hinnad on jätkuvalt liiga kõrged võrreldes inimeste sissetulekutega. Selle olukorra normaliseerumine võtab veel aega. Ehitussektor ja kinnisvara-alane tegevus kannatavad, sest ebakindlus on suur ja tehinguid vähe.
Teisalt sõltub Eesti tööstus suuresti Rootsi ehituse ja kinnisvarasektori käekäigust. Palju toodeti Rootsi jaoks erinevaid metallist ja puidust ehituskonstruktsioone aga ka terveid maju ja sisustust. Kuna Rootsi kinnisvarasektoril läheb praegu halvasti, siis on need ettevõtted väga tugevalt pihta saanud.
Väike miinus tähendab tõusu
Lisaks on Eesti väga tugevalt mõjutatud intressimäära tõusust. Saksamaal oli kodulaenudel enne intressimäära tõusu väga tüüpiline 10 ja enama aasta pikkune intressimäära fikseerimine. Seepärast ei tunneta Saksamaa laenuvõtjad intressimäära tõusu mõju oma rahakotile negatiivselt. „Neil võib mõju olla isegi positiivne kui olemas on säästud, millelt nüüd on võimalik teenida tulu. Mõjutatud on vaid need, kes praegu soovivad laenu võtta. Meil aga on mõju kohene ja tugev kõigile laenuvõtjatele,“ märkis Uusküla.
Statistiliselt tuleneb käesoleva aasta madal number ka sellest, et eelmisel aastal majandus tugevalt langes. „Isegi kui majandus jääks eelmise aasta lõpu tasemele näitaks majanduskasvu number käesolevaks aastaks miinus kaks protsenti, sest eelmise aasta algus oli tugevam ja seetõttu aasta keskmine kõrgem. Kõik numbrid, mis käesoleva aasta jaoks Eesti majanduse jaoks näitavad väiksemat kui kahe protsendi suurust langust tähendavad tegelikult, et aasta jooksul majandus kasvab,“ pakkus Luminori ekspert.
Tööstus kiratseb
Sel ajal on aga ka tööstuse mahud vähenenud eelmise aastaga võrreldes kümnendiku. Samas kui töötajate arv on jäänud suures plaanis samaks. See tähendab madalamad efektiivsust kogu valdkonnas. Madal efektiivsus toob aga kaasa omakord väikese konkurentsivõime teiste riikide ettevõtetega.
„Töötajate vallandamine on paraku selles olukorras ettevõtete säilimise jaoks väga oluline samm. Kuna tootmist on vähe, siis paraku on osad töötajad alakasutatud. Kui nad ise ei julge samme võtta selleks, et töökohta vahetada, siis võib ettevõtte initsiatiivil töötaja lahtilaskmine olla majanduse jaoks kasulik,“ lausus Uusküla.
Loomulikult ei tunne ükski töö kaotanud töötaja ennast hästi, kuid hullem veel oleks ettevõtte sulgemine. Samas teevad need inimesed suure teene tervele majandusele, sest praegusel ajal on neil võimalik leida uus töökoht ja nii panustada terve riigi rikkuse kasvu tõstes kõigi teiste sissetulekuid. „Kuna iga nelja pensionile mineva töötaja asemel tuleb tööturule vaid kolm noort, siis suurt tööpuuduse kasvu ei ole käesoleval aastal oodata,“ ennustas ta.
Baasefekt 2022
TalTechi majandusteaduskonna majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Staehr nimetab eelmist aastat majandusteadlaste keeles „baasiefektiks“, kuna 2022. aasta on 2023. aastani toimunud hinnatõusu arvutamise baasaastaks. Eelmise aasta kõrged hinnad aitavad hinnatõuse käesoleval aastal madalal hoida.
Staehr peab üsna realistlikuks, et selle aasta inflatsioonimäär tuleb 10 protsenti või madalam. Energiahinnad olid 2022. aastal väga kõrged, aga on peale seda stabiliseerunud või isegi langenud. Mõned teised hinnad, nagu näiteks põllumajanduslike toorainete hinnad, kasvasid samuti möödunud aastal palju, aga on samamoodi stabiliseerunud.
Euroopa Komisjon prognoosis Eesti selle aasta majanduslanguseks -0,4 protsenti ning inflatsiooniks ligi 10 protsenti. Staehri sõnul peaks majanduskasvu andmeid väga kõrge inflatsiooni situatsioonis tõlgendama siiski ettevaatlikult. „Majanduskasvu arvutatakse reaaltoodangu kasvuna ja reaaltoodangut arvutatakse nii, et jagatakse eurodes olev nominaalse toodangu näitaja hinnaindeksiga. Kui inflatsioon on madal, ei muutu hinnaindeks palju ja reaaltoodangut on lihtne arvutada. Kui aga inflatsioon on kõrge, muutub hinnaindeks palju ning arvutus ei pruugi olla täpne,“ täpsustas ta.
Kolm kord rohkem energiat
Staehr tõi välja, et enamik prognoosijaid pakub selleks aastaks Eestis majanduslangust. See on nii suuresti seetõttu, et majanduskasv kvartalist kvartalisse oli 2022. aasta teisel poolel ja 2023. aasta esimeses kvartalis kesine. See tähendab aga seda, et kogu selle aasta kohta arvutatud majanduskasv saab nõrga alguspunkti tõttu olema kindlasti kesine ja tõenäoliselt isegi negatiivne.
Eesti oli 2022. aastal ainuke negatiivse majanduskasvuga Euroopa Liidu riik. Euroopa Komisjon prognoosib, et käesoleval aastal on ainult Eesti ja Rootsi majanduskasv negatiivne. „Eesti nõrka kasvusooritust tuleks vaadata 2021. aasta väga tugeva kasvu taustal. Samal ajal kui Eesti majandus kasvas kiiresti olid teised Euroopa Liidu riigid sellel aastal raskustes. Eesti majandus on väike, mistõttu on loomulik, et majanduskasv kõigub rohkem kui suurtel majandustel, nagu Saksamaa või Poola,“ rääkis Taltechi teadlane.
Möödunud ja käesoleva aasta negatiivsed kasvumäärad on osaliselt Venemaa ja Valgevenega kaubavahetuse märkimisväärse vähenemise tulemus, mille tõttu eksportijad pidid hakkama otsima teisi turge. Lisaks sellele on palju mõjutanud Eesti majandust energiahindade tõus, kuna Eesti kasutab palju energiat. „Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest kolm korda rohkem energiat SKP ühiku kohta. Mõnda sektorit, nagu ehitus ja mõned teenused mõjutas negatiivselt ka suurenenud ebakindlus,“ lisas ta.
Töötuse tõus viiteajaga
Tööstuse kehva olukorra tõttu ennustatakse ka tööpuuduse kasvu. Kuidas see majanduse väljavaateid mõjutab?
Töötus järgib majanduskasvu tavaliselt umbes üheaastase viitajaga. Ta prognoosis, et töötuse määr sel aastal kasvab ja seda osaliselt seetõttu, et Eesti majandusel ei läinud 2022. aastal hästi, aga ka sõjapõgenike sissevoolu tõttu Eestisse.
„Töötuse määra suur tõus võib mõjutada kindlustunnet negatiivselt ja panna kodumajapidamisi ja ettevõtteid oma kulutusi vähendama, mis võib Eesti majanduslangust süvendada. See, kui suur on see töötuse kasvu mõju majanduskasvule, sõltub paljudest teguritest ja seda on keeruline prognoosida,“ möönis Staehr.
