Täna edastas liit regionaalministrile Madis Kallasele avaliku pöördumise, milles tõid välja ebaühtlaselt jagatud eelarvete kohta erinevates Eesti piirkondades. Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Linnade ja Valdade liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart, aseesimees Urmas Klaas ja juhatuse aseesimees Mihkel Juhkami.

„Riigikogus arutlusel oleva tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt jagatakse 8,3 miljonit eurot jõukamate kohalike omavalitsuste eelarvest ümber väiksema tulubaasiga omavalitsustele, et võidelda elu püsimajäämise nimel väljaspool jõukaid valdu ja suuri linnu. Kahjuks ei ole 8,3 miljonit eurot summa, mis aitaks väikestel muutuda suureks või tooks juurde inimesi sinna, kus neid täna ei ole,“ tõid nad avalikus pöördumises esile.

Nende sõnul pole eelnõu näol tegu tehniliste muudatustega, vaid põhimõttelise muutusega omavalitsuse rahastamises, mis ei lahenda regionaalpoliitilisi ja fiskaalseid probleeme laiemalt. Nad leiavad, et eelnõu koostamine eeldanuks põhjalikumat analüüsi, alustades omavalitsuste raskustesse sattumise põhjuste väljaselgitamisest kuni selle rakendamise võimaliku pikemaajalise mõju hinnanguni.

„Kohalikele omavalitsustele laekuvat 12,06%-list üksikisiku tulumaksu määra ei tohi vähendada 11,89%-ni, vaid seda tuleb suurendada minimaalselt 12,29%-ni (saavutamaks 2009. aasta eelse taseme). Vastupidiselt Vabariigi Valitsuse arvamusele ei jagu kohalikel omavalitsustel juba täna vabu vahendeid laguneva teedevõrgu korrastamiseks, hooldusreformi läbiviimiseks, väikekoolide ja alushariduse toetamiseks. Need on üksnes mõned kõige põletavamad valdkonnad, mille jaoks täna kõigis Eesti omavalitsustes raha ei piisa,“ selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Eelnõud on koostatud muudatuste mõju analüüsimata

Nende meelest on eelnõu koostamisel tähelepanuta jäetud käibemaksuseaduse planeeritavate muudatuste mõju omavalitsusele. „Eesti inflatsiooninäitaja on endiselt üks Euroopa kõrgemaid ning lisaks sellele survestab omavalitsuste eelarvet hüppeliselt kasvanud Euroopa Keskpanga poolt kinnitatud intressimäär. Kõik mainitud asjaolud suurendavad tegevuskulusid, mis omakorda võivad mõjutada omavalitsuste kaasfinantseerimise võimekust välisvahendite taotlemisel,“ kirjeldas liit oma pöördumises ning lisas, et samuti tuleks silmas pidada majanduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtete sulgemine ja pankrotistumine on vähendanud ja vähendab kohalike omavalitsuste tulubaasi ning suurendab sotsiaalkulusid. „tänane ebastabiilne majanduskeskkond on muutnud olukorra ennustamatuks kõigile kohalikele omavalitsustele sõltumata nende suurusest ja asukohast,“ nentisid nad.

Eesti Linnade ja Valdade Liit tõdes, et kõnealuse eelnõuga ei lahendata sisulist probleemi, mis tuleneb läbimõtestatud regionaalpoliitika puudumisest. Nad juhtisid tähelepanu, et suurematel linnadel-valdadel, kelle elanikkond on noorem ja tulubaas suurem, on juba täna probleeme seadusest tulenevate nõuete täitmisel lasteaedade kohtade tagamisel oma elanikonnale.

Nad toonitasid, et koalitsiooniläbirääkimiste järgselt lubas uus valitsus tegeleda omavalitsuste tulubaasi tervikpaketiga, sealjuures omavalitsusi kaasates. Nüüd aga oldi olukorras, kus küll kooskõlastamiseks eelnõu saadeti, ent sisuliseks aruteluks aega ei ole ja eelnõu ise on tehtud poolikult ja kiirustades. Eesti Linnade ja Valdade Liit leiab, et kooskõlastamine viisil, nagu on seda tehtud täna, ei ole kaasamine ning sisulist analüüsi ei ole võimalik nii lühikese ajaga teha.

Väiksema tulubaasiga omavalitsustele juurde antavad summad kulusid täielikult ei kata

„Oleme ühiselt seisukohal, et konkreetne plaan on vaesuse ümber jagamine, mitte peamise probleemi – järjepideva ääremaastumise lahendamine. Summad, mida kõik Eesti kohalikud omavalitused, mitte üksnes kahaneva tulubaasiga omavalitsused, mõistlikuks eluks vajavad, on kordades suuremad. Riik ei tohi tegeleda näivusega, regionaalpoliitika peab tagama ühtlase elustandardi kogu riigis,“ tõi Eesti Linnade ja Valdade Liit oma pöördumises välja ning lisas, et summad, mis antakse juurde väiksema tulubaasiga omavalitsustele, katavad pelgalt teenuste ja kaupade tulevase hinnatõusu, mida omavalitsus tarbib. „Suuri ja sisulisi investeeringuid mõnesaja tuhande euroga ei tee.“

„Neljateistkümnelt kohalikult omavalitsuselt 8,3 miljoni euro ära võtmine halvendab teenuste kättesaadavust suuremates omavalitsustes, kuna tegemist on piirkondadega, kus inimeste arv pidevalt kasvab ning järjepanu on vaja teha uusi investeeringuid. 8,3 miljoni laiali jagamine ülejäänud 65 kohalikku omavalitsusse midagi oluliselt ei paranda, kuna jaguneb väikeste osadena laiali väga paljude vahel,“ selgitas Liit oma pöördumises.

Lahendusena pakuvad nad kõigi kohalike omavalitsuste rahastuse parandamist ja tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuva osa suurendamist. „Seepärast soovitab Eesti Linnade ja Valdade Liit tungivalt menetluses olevat eelnõud plaanitud kujul seadusena mitte vastu võtta ning töötada koostöös liiduga välja jätkusuutlik plaan lähtuvalt liidu poolt varem tehtud ettepanekutest,“ lisasid nad lõpetuseks.