«Mina emana väga pooldan, et lapsed saavad koolistaadionil sportida ka saabuval suvevaheajal,» sõnas nõmmelanna Liisa, kelle 10aastane poeg ja 8aastane tütar Hiiu koolis õpivad.

Alates 14. juunist avatakse pealinlastele sportimiseks 18 koolistaadionit, igas linnaosas vähemalt üks. Koolistaadionide number võib veel suureneda. Suvevaheajal õpilaste poolt kasutamata koolistaadionid on linnaelanikele suurepärane võimalus tasuta sportimiseks ja vabaaja tegevusteks linnaruumis.

Liisa 4-ndat klassi lõpetav poeg harrastab kooli juures oleval jalgpalliväljakul pea iga päev kaaslastega lustida. «Nad mängivad sõpradega jalgpalli ja jooksevad, sest paljud klassikaaslased käivad jalka trennis,» rääkis Liisa. «Kui mu teist klassi lõpetav tütar eelistab sõbrannadega pigem kodukoha parkides ringi jalutada, siis Nõmme poisse on koolistaadionil «kõõlumas» näha kohe kui ilmad vähegi kevadisemaks lähevad, et õues pikemalt olla kannatab. Mina vanemana väga pooldan seda! Ma varem isegi ei teadnud, et nii paljud koolistaadionid suvel avatuks jäävad! Kindlasti kasutab poiss oma kodulähedase koolistaadioni võimalusi kui me just parajasti maal ei ole.»

«Selgi aastal kavatseb linn koolide ja kultuuri- ja spordiameti hallatavad spordiväljakud linlastele treeninguteks avada,» kinnitas Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja asetäitja Aivo Normak. «Tegemist on valdavalt selliste territooriumitega, mis on aedadega piiratud. Läbi suvel on nende väravad päevasel ajal aga kõigile linlastele lahti. Ootame, et seda võimalust aktiivselt kasutataks.»

Koolijuhid on linna algatusega igati päri

«Meil on kesklinnas väga palju avalikke mänguväljakuid, jõusaale ja kõikvõimalikke muid spordirajatisi,» tähendas Südalinna kooli õppealajuhataja Kerttu Mölder-Jevdokimov. «Algatus, et lapsed võiksid rohkem liikuda, on loomulikult väga tervitatav. Usun, et kõik, kes tahavad, leiavad endale ka sobivad liikumisvõimalused.» Ka Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof peab igati tervitatavaks lahenduseks, et linn on leidnud ressurssi avada koolide staadionid kogukondades. «Mina koolijuhina kindlasti pooldan, et noored saaksid liikuda – ja koolistaadionid on selleks ju suurepärased kohad,» märkis Pikhof. See on väga hea idee ja suhteliselt lihtsalt ka teostatav.»

Pirita Majandusgümnaasiumi staadion on avatud teist suve järjest. «Meil Pirital elavad üldse väga sportlikud inimesed,» tundis Pikhof rõõmu. «Kooli staadionil on head tingimused: see vastab kõikidele normidele, nii et võimalus on teha igasugust sporti. Nii suured kui väikesed, ema-isad ja kogukonna liikmed, kes ei pruugigi kooliga üldse olla seotud, on oodatud hommikujooksu tegema ja õhtuti palli mängima, ja mullu suvel seda ka tehti.»

Kõige olulisem on heaperemehelikkus

«Inimesed on üldiselt viisakad ja peavad lugu, et neile on selline hea võimalus antud, nii et probleeme meil avalike rajatiste kasutamisega üldiselt pole,» tõdes Aivo Normak. «Loodame, et koolistaadioni ressursse kasutataks vastavalt sihtotstarbele ehk sporditegevuseks ja aktiivseks ajaveetmiseks, mille raames peetakse kodukorrast kinni.»

Samas pidi Kerttu Mölder-Jevdokimov möönma, et mõnikord on kooli spordiväljakul probleeme sellega, et inimesed risustavad väljakuid prahiga ning sodivad atraktsioonidele. «See on muidugi kurb,» nentis Mölder-Jevdokimov. «Suuremaid lõhkumisi pole siin õnneks olnud. Lisaks on meil hea naabrivalve. Lähedale jäävad suured kortermajad, kust teavitatakse koheselt kas mupot või kooli, kui siin midagi kahtlast toimub.»

Mölder-Jevdokimov pani samas kõigile spordihuvilistele südamele, et väljakule tuldaks ikka väravast, mitte üle aia. «Suvisel ajal on see igatahes võimalik ja kõik lahkelt oodatud,» kinnitas Mölder-Jevdokimov.

Toomas Pikhof nentis, et ükski asi ei püsi puhta ja korrektsena, kui seal sajad inimesed peal käivad. «Iga päev peab selle eest hea seisma, et paberid ja joogipudelid, mis inimestest maha jäävad ja teed prügikasti ei leia, koristatakse, ja kool tegeleb sellega läbi suve,» märkis direktor. Tema sõnul on heaperemehelikkus kõige olulisem. «Kui linn seisab hea selle eest, et inimesed oleksid liikuvamad ja nende tervis oleks seeläbi parem, võiks omakorda hoolt kanda, et kõik need kohad oleksid südametunnistuse järgi pärast meid ka puhtad ja korrektsed ning et keegi midagi maha ei loobi ning ära ei lõhu,» kutsus Pikhof inimesi sellesse võimalusse, mida linn neile pakub hoidvalt suhtuma. «Võin väita, et Pirita kogukond on staadioni väga hästi kasutusele võtnud,» lisas ta.

Spordiväljakuid pealinnas jagub

Tallinnas välispordiplatse, -radasid ja -staadione kokku ligi nelisada, kusjuures 109 neist on ühtlasi välijõusaalid. Suurem osa neist on linna omandis, kuid on staadione, mis on eraomandis ja kuuluvad mõnele spordiorganisatsioonile. Need võivad avalikuks kasutuseks mõnikord ka lukus olla, aga ülejäänud linna spordiväljakud on kõigile vabalt ligipääsetavad. Kultuuri- ja Spordiameti hallatavate Tallinna välispordirajatiste puhul on mitmetel puhkudel võimalik neid tasuta kasutada. See tähendab, et kui paik pole organiseeritud sporditegevuseks broneeritud, on areen kõigile huvilistele ka tasuta kasutamiseks avatud.

Mustamäe linnaosa valitsus näiteks korraldab Kadaka staadioni tegevust. «Meie staadionil toimuvad suvekuudel näiteks tasuta korv- ja jalgpallitreeningud lastele ja noortele ning välijõusaalitreeningud, kuhu oodatakse kõiki spordihuvilisi,» loetles Kadaka staadioni haldur ja ürituste korraldaja Nikita Tšerednitšenko. «Seeniore oodatakse kõnnijalgpalli ja võimlemisse.» Kõik treeningud on tasuta.

Kolmel suvekuul (k.a riigipühadel) on Kadaka staadion avatud igapäevaselt kell 9–22. «Täiskasvanud saavad sisse rohelise kaardi ning õpilased õpilaspiletiga,» tõi Tšerednitšenko välja. «See süsteem on aastajagu töötanud ja soodustab, et staadionile tulijad hoiaksid puhtust, korda ja vara. Administraatori käest saab isikut tõendava dokumendi alusel laenutada korv- ja jalgpalle ning lauatennise reketeid.» Ajavahemikke, mil teatud väljak on renditud mõne spordiklubi poolt, saab näha Kadaka staadioni Facebooki lehelt. «Mustamäe kogupere spordipäevale, mille raames toimub Mustamäe Rahvajooks, on 11. juunil oodatud nii pered kui sõpruskonnad ning individuaalsed osalejad,» kutsus Nikita Tšerednitšenko. «Stardipauk antakse kell 11 Kadaka staadionil ja jooksurada liigub ka läbi männilõhnalise parkmetsa. Distantsi saab läbida joostes, kõndides või kepikõndi tehes.»