"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
küsitlus Liikluspsühholoog Dr. Gunnar Meinhard: Enamik roolijoodikuid asub meelega eludega riskima (3)
04. juuni 2023
mJaanus Mumma, Gunnar Meinhard, Irina Embrich, Lydia Rahula. Vallo Kruuser/ Marko Saarm/ Svetlana Aleksejeva/Scanpix Baltics

Hiljuti toimus Paljassaares hukkunuga liiklusõnnetus, kus autojuht ja kogu seltskond oli joobes. Pealinn küsis, mida teha selliste õnnetuste vältimiseks.

Psühhiaater Jaanus Mumma: Autokindlustus on kõvasti tõusnud, kuid viina hind on jäänud ikka samaks

Liikluses on paljugi muutunud, aga hea seeme külvati mulda juba kunagi ammu, kui Rein Karemäe televisioonisaates eesli tänavale tõi ja ütles: ainult eesel ületab tänavat suvalises kohas. Juba tol kaugel ajal manitseti Eesti autojuhte märkama ja jalakäijaid. Ja kuigi liikluseeskiri otse ei nõudnud, siis oli heaks tavaks, et kui ülekäigurajal on mitu jalakäijat ja üks auto, siis ootab see auto kuni inimesed on üle läinud. Mäletan, et sel ajal sõidutasin kord ühte Moskva professorit lennujaamast kesklinna ja ta pani väga imeks, et me siin anname jalakäijatele teed. Moskvas ei tulnud niisugune asi üldse kõne allagi. Näeme, kui hea oli tol ajal liikluspropaganda ja see toimis. Kui midagi ikka kogu aeg korratakse, siis see mõjub ka.

Vahepeal kippus siin liikluses korda käest ära jälle, aga nüüd on neid imelikult käituvaid juhte ikka palju vähemaks jäänud. Üldine liiklusdistsipliin on ikka paranenud vaikselt. Mul ei ole ka sõprade taltsutamisega probleeme tekkinud. Keegi neist ei ole alkoholi tarvitamise järel rooli läinud. Aga niisuguseid kergemeelseid kujusid, kes täis peaga tahavad kangesti juhtida, on varem olnud ja neid tuleb ette ka edaspidi. Nad on ikka täiesti vastutustundetud kui joomase peaga uljalt kihutavad. Ma kardan, et riigikassa ei kannata seda välja, kui tahame kõik roolijoodikud kinni nabida. Aga see ei tähenda, et peaksime kontrollist loobuma. Kontroll on kindlasti üks asi, mis mõjub. Vahele ju ei taheta jääda. Kontrolli peab jätkama ja tõhustama. Kipub olema üks igihaljas jutt, et piirame kättesaadavust. Alkoholi tarvitamine on viimase aja uuringute kohaselt suurenenud, ja mida rohkem juuakse, seda rohkem on ka neid, kes ei oska käituda. Seepärast ju võiks alkoholi piiramine hinnaga mõjutada tarbimist vähenemise suunas. Maksin just autokindlustust, see on võrreldes möödunud aastaga kõvasti tõusnud, aga viina hind ei ole kerkinud.

Auto alkolukk oleks väga hea asi, see mõjuks hästi. Kui ikka auto lõhnade korral käima ei lähe, siis sellest oleks abi. Tulevikus võiksid kõikidel autodel need peal olla. Aga siin on ka see moment. Et kui kaine inimene paneb käima ja siis purjutaja tema asemele ronib, kas siis auto jääb seisma? Kui nii saaks teha, siis oleks sel hea toime.

Psühhiaatrid aavad aidata ainult neid inimesi, kes probleemi tunnetavad ja ise soovivad oma käitumist muuta. Aga kui inimesel endal pole tahtmist paremaks saada, siis pole ka meie ravist mingit tolku. Seda me näeme mõningate sundravi korras saadetute puhul. Niisugustele inimestele mõjub jah alkolukk rohkem kui ravi.

Liikluspsühholoog Dr. Gunnar Meinhard: Autojuhtidele ei tehta selgeks varitsevate ohtude suurust

Purjus peaga sõidetakse ringi ka mujal maailmas, aga vahe on selles, et meil puudub sisuline liiklusriskide õpe. Koolitustel on liiklusohutuse käsitlemise rõhk liiklusseaduse tundmisel. Hilisem liikluskäitumine lähtub sellest, et kas mu tegevus vastab seadusele või ei vasta. Liiklussüüteo sooritanutega töötades olen kuulnud väiteid, et katsetati, kas saame seadust üle kavaldada või ei. Valdav enamus kriminaalses joobes tabatutest võtavad rooli istudes teadliku riski: «Lootsin, et ei jää politseile vahele». Nad teadsid, et olid alkoholi tarbinud enne juhtima asumist.

Liiklusohutus algab enne rooli istumist, meie enda tegevusest. Alkoholist rääkides oleks mõistlik enne iga peo algust teha selgeks tarbitava alkoholi mõistlik(!) kogus. Kusjuures, paika sätitud kogust ei pea lõpuni jooma! Selliselt jääks ära ka vajadus alkoholi juurde hankida. Alkoholiga mitte üle pingutades võiks säilida mõnevõrra kainem mõtlemine, mis aitab omakorda teha mõistlikke valikuid nagu näiteks alkoholi tarvitanud isikuid ei lubata mitte mingil tingimusel rooli. Samuti ei istuta alkoholi tarvitanud isikuga samasse autosse, mitte mingil ettekäändel ega tingimusel. Isegi siis mitte, kui varastel hommikutundidel soovitakse koju minna või „kodu on ainult kilomeetri kaugusel“ vms. Vähimagi joobe kahtluse korral tuleb peita võtmed, leida võimalus kohapeal ööbimiseks, kutsuda takso või keegi järgi. See on odavaim ja sisult parim lahendus.

Eestis on liiklusõpe formaalselt korrektne ja piisavalt mahukas. Sisuliselt ei õpetata riskide vältimist ja liiklejad ei oska liiklusohte seostada oma tegevusega ehk milles avalduvad ohud ja millised on tagajärjed. Seda saab väita, kuna rehabilitatsioonikursusel osalejad ei tea päriselulisi ohu kriteeriume ega mõista väärkäitumise reaalseid tagajärgi. Mistahes liiklusalaste süütegude ohjeldamiseks oleks vaja riiklikul tasemel süsteemset ja sisulist tegevust, mitte formaalset. Parima tulemuse annaks karistuse, ravi, juhtimisvõimekuse hindamise ja rehabilitatsioonimeetodite kombinatsioon. Märkusena olgu öeldud, et ennetus töötab alati paremini kui karistus ja on odavam, kui tagajärgede lahendamine ja likvideerimine.

Olümpiavõitja Irina Embrich: Nädalalõppudel oleks politseipatrullidest abi küll

Ma ise pole küll kunagi ka kõige väiksema koguse alkoholi joomise järel autot juhtinud ega soovita kellegi napsu võtmise järel rooli taha istuda. Kõik minu sõbrad tuttavad teevad ka nii, et kui on pidu, siis tuleb koju sõita taksoga.  Mina pole küll kedagi manitsenud mitte rooli minema joogisena.

Ikka kuuleme rasketest avariidest, mis on tehtud purjus peaga. Ja alati tulevad siis pähe ka igasugused mõtted, et mida teha. Ma arvan siiski, et igasugused väga karmid abinõud siin eriti ei aita. Inimene peab ise aru saama, et purjus peaga rooli asuda ei tohi. Seda peaksime aina kordama ja kordama, et kui oled purjus, siis võta takso või kutsu sõber appi. Alkoholi müügi piirmaisest siin vist erilist kasu ei oleks, küll kusagilt ikka leitakse.

Aga politseipatrulle võiks eriti nädala lõppudel küll rohkem näha olla. Samas on politseinikel ju teha muudki, kui purjus inimesi linna peal otsida. Roolijoodikud kulutavad politsei ressurssi ja neil jääb vähem aega tegeleda sellega, mida nad ehk peaksid veel rohkem tegema.

Alkolukk autos võiks ka küll abiks olla. See hoiaks nii mõnegi kurva sündmuse ära ja politseinikud saaksid keskenduda muudele korrarikkumistele. Ma ei tea kui kallis selline alkolukk oleks, aga tulevikus ehk muutub see päris igapäevaseks asjaks, et kui oled purjus, siis auto ei käivitu.  Mine tea.

Koorijuht ja laste laulupeo ühendkooride dirigent Lydia Rahula: Isegi kergema alkoholi suhtes olgu nulltolerants.

Mul pole õnneks tulnud kedagi oma sõpradest-tuttavatest korrale kutsuda purjus peaga rooli istumise pärast. Selliseid sõpru, kes seda vajaksid, mul lihtsalt pole. 

Auto vänderdamises on süüdi alkohol, siis koputaksin eelkõige inimese südametunnistusele ja küsin: kus on sinu eneseväärikus? Üldine liikluskultuuri paranemine oleneb juhtide tahtest rohkem kui hirmust politseile vahele jääda. Aga ajutise abinõuna peaks muidugi ka kontrolli tugevdama, eriti kui meil ees on laste laulupidu.

Minu meelest räägitakse kogu aeg, et alkoholi kättesaadavust tuleks piirata.  Aga piira nii palju kui tahad, ometi saab kõik saab alguse kodust. Alkohol on arukate inimeste jook, ei muud. Ja kui arukust pole, kas siis aitaksid mingid mehaanilised tõkked, nagu alkolukk? Ma ei ole kindel.

See asjandus ei toimi siis, kui tuleb näiteks jaanipäeval lõbusat seltskonda sõidutada, aga auto ei käivitu…

Selle alkoluku puhul on mul sellised kahtlused, et mis siis saab kui ma ise olen kaine ja vean väsinud sõpru koju ja autos hõljub alkoholi lõhna, Kas siis jääb auto seisma? Siis ei saa keegi edasi. Või hakatakse üle kavaldama, lastakse algul kainel puhuda ja siis istub purjus tegelane rooli.

Kui mõelda nüüd eelseisva laste laulupeo peale, siis peaksime küll õnnelikud olema, et seni pole ju laulupeolistega liikluses midagi tõsist juhtunud. Ja laulupeo ajal sõidavad kõik ka linnas aeglasemalt kui tavaliselt. Ja tänavu ei saa Tallinna kesklinnas ammugi väga kihutada. Aga mõned üksikud hullud ikka on, kes vaatamata kõigele kihutavad, eriti mootorratturid. Need tuleks kõik laulupeo ajal kinni püüda ja politsei peaks olema nendel päevadel eriti valvas ja suurte jõududega väljas. Ja tuleb igas meediakanalis kõigile autojuhtidele laulaupeo ajal iga tund meelde tuletada, et linn on lapsi täis ja peab olema rooli keerates ettevaatlik. Tõmmake neil päevadel kohe vabatahtlikult kiirus maha, et teed ületavad laulupeolised oleksid kaugelt juba nähtavad  ja tehkem igasuguse alkoholi, ka kerge siidri suhtes täielik nulltolerants. Kui ikka kogu aeg seda igal pool korratakse, siis lõpuks jõuab kohale ka ja mõjub ja me võime rõõmsalt pidu pidada.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Oda
4. juuni 2023 10:34
Psühhiaatri jutt tähelepanuväärne. Elulaadi etnilised eripärad teevad ennetustöö keerulisemaks ja vaesus järelkäsitluse ja eripreventsiooni kättesaamatumaks võrreldes teiste rahvastega. Ehk aitaks, kui leviks teadmine, et kättemaks (veritasu) liikluskahju tekitajale ja tema lähedastele on süüd kergendav, või lausa välistav, asjaolu. Umbes nagu venelaste, kui rahvuse, tühistamine praeguse sõja ajal. Niisiis, kui sinder sõidab su pereliikme vigaseks võid kogu ta pesakonna eluga sobimatusse olekusse saata. Ja sellega lepitakse avalikult ning üldiselt.
Arvamus
4. juuni 2023 10:17
Inimene teeb tegelikult kõike meelega, ainult küsimus on vaid selles, kas ta on ikka alati oma meelte peremees! Alkoholijoobes inimene seda kohe kindlasti ei ole, vähemalt mitte enam täies ulatuses. Mis aga ei tohiks teda muidugi vastutusest vabastada vaid mida tuleks käsitleda hoopis raskendava asjaoluna, kuna meeltesegadust tekitavat alkoholi juuakse ju siiski täiesti teadlikult ja meelega olles üheselt teadlik selle võimalikest tagajärgedest.
Alkor
4. juuni 2023 09:31
Alkolukku saaks seadistada nii, et isik, kelle sõidukile see on tõkendina määratud, peab sellesse puhuma mitte vaid enne sõiduki käivitamist vaid ka näiteks 10-15min peale sõidu alustamist. Pistelisi kontrolle saab programmeerida rohkemgi. Tülikas küll, aga kui oled alkohoolik ja tahad kõiki mugavusi nautida, siis see on eeltingimus, et eluaegset juhtimiskeeldu mitte saada. Tehnika on nii palju arenenud, et saab ka tuvastada, kes puhub parasjagu ja kes tegelikkuses sõitu jätkab. Kallis, aga jällegi - tahad oma joogiveaga sõita, siis maksad.