Hiljutine Sõjamäe jäätmejaama hiigelpõleng tuletab meelde, et Tallinnas on vaja kiiremas korras likvideerida kaks tuleohtlikku ja hiiglaslikku prügilaama. Ühes neist – Betooni tänava omas – asub põlevmaterjali tuhandeid kuupmeetreid ehk mõnisada veoautokoormat, ja ühe korra on see juba põlenud. Sama ohtlik on Silikaltsiidi tänava ladestu. Taoliste reostuste tekitajaid ei saa keskkonnakuriteo eest aga mitte kuidagi aastateks vangi saata.
Põlengust Suur-Sõjamäel, ettevõtte Epler & Lorenz ohtlike jäätmete kogumispunktis kuulutas 23. mai õhtul Tallinna kohale kerkinud süsimust suitsulont. Isegi kogenud päästjad ütlevad, et sellise mastaabiga tulekahju, kus tahmatükke sadas maha kuni viie kilomeetri kaugusel, nad ei mäleta.
Kui palju selle hiigelpõlengu kustutamine päästeameti eelarvet kulutas, ameti esindajad praegu veel ei ütle, viidates, et kulud on kokku löömata. Nõnda on praegu ka teadmata, kas riigilt taotletakse lisaraha, sest taolisi suurpõlenguid eelarvesse ju ei planeerita. Lisandub kaudsem kahju keskkonnale ja põlengu mõjualasse jäänud inimeste tervisele.
Kasutusel suur osa kogu Eesti päästeressursist
Eeldatavasti on siin juttu sadadest tuhandetest eurodest ootamatust väljaminekust. Näiteks üsna mastaapse Vikipalu maastikupõlengu kulud 2018. a, mis on pea ainus sellise mastaabiga juhtum lähiajaloos, moodustasid ligi 200 000 eurot.
Peale kutseliste pritsimeeste osalesid Suur-Sõjamäe põlengu summutamisel vabatahtlikud päästjad Arukülast, Hüürust, Kostiverest, Raest, Sakust, Sauelt, Tabasalust ja Tõdvalt. Päästeameti kõneisiku Liina Valneri sõnul tulid lisaks Tallinna ja Harjumaa jõududele kustutama Jõhvi, Kohtla-Järve, Pärnu ja Annelinna päästemeeskonnad koos tehnikaga.
Kuna tegemist oli keemiatoodete põlenguga, polnud veest kustutamisel palju abi. Valneri sõnul tõuseb põlev keemia vee peale ja põleb edasi ehk siis kustutamine on palju keerulisem ning nõuab eritehnikat.
Juhtunu sunnib muidugi küsima, milliseid taolisi põlemise mõttes ohtlikke objekte võib Tallinnas või lähiümbruses veel asuda. Ja kas lihtsam poleks neid likvideerida kui kustutamisele raha raisata? Oluline, et Epler & Lorenzi jäätmejaam, mis maha põles ja ümbruskonnas hooneid süütas, oli igati korrektne ning valvatud ja kontrollitud. Seda ohtlikumad on illegaalprügilad, kuhu igaüks ligi pääseb.
Ennekõike kujutavad endast ohtu muidugi kaks piraatlikku ja hiiglaslikku jäätmeladestut: üks neist Betooni tänaval Lasnamäel, mis juba on 2018. a põlenud, ja teine Silikaltsiidi tänaval Nõmmel – mis veel ei ole.
Kuigi Betooni tänava ladestu vanus on üle viie aasta ja Nõmme omal ligi 20, pole riiklikud ametkonnad siiamaani leidnud rahalisi võimalusi nende prügimägede likvideerimiseks.
Samuti pole leitud juriidilisi võimalusi need prahilaamad tekitanud isikud vastutusele võtta ja kahjud riigi kasuks sisse kasseerida. Lihtsalt öeldes on võimalik mingile renditud krundile hunnik jäätmeid kokku vedada ja seejärel firma ära lõpetada. Juriidiliselt võttes jääb vastutus maaomanikule. Temal tuleb jäätmed ära käidelda, kuid juriidiliselt on tal seda kõike võimalik lõputult venitada.
Iseäranis kasulik kombinatsioon on sokutada jäätmed riigi maale, nagu on tehtud Nõmmel Silikaltsiidi tänaval. Siis jääb likvideerimine riigi kaela, süüdlaste otsimise otsad aga kaovad samamoodi kuhugi juriidilisse sasipuntrasse.
Prahipõlengut on keeruline kustutada
Kui küsida, palju asub põlemise mõttes ohtlikku materjali näiteks Betooni tänava prügimäel, siis siin lähevad arvamused lahku.
OÜ Utilisaator Grupi esindaja hinnangul, kes haldab seda kinnistut koos hiiglasliku, 20-30 000-kuupmeetrise jäätmelaamaga, võib seal ohtlikku põlevmaterjali olla umbes 1000 kuupmeetrit. Leidub eksperte, kes aga peavad seda liiga väikseks numbriks. Jutt võib seega käia sadadest veoautokoormatest. Mõnevõrra vähendab riski, et puidust lammutusjäätmed, kile jm põlev kraam paikneb seal segiläbi igasuguse muu, vähem süttimisohtliku materjaliga.
Ühe korra on Betooni tänava prügila, nagu öeldud, põlenud, nimelt juunis 2018. Päästjatel oli siis tööd terve öö, sest põlengukollete otsimine prahilaamas on pikk ja keeruline. Servapidi ulatuvad prahilaamad ka erakinnistult välja, linna territooriumile.
Keskkonnaamet on kirjutanud krundi Hispaanias elavale omanikule välja sunniraha, ehkki praeguse teadmise järgi oli rentnik teda lihtsalt kuritarvitanud. Keskkonnaluba oli antud rentnikule vaid väikese koguse, 450 tonni käitlemise jaoks. Tegelane, tuntud aferist jäätmekäitluse vallas, oli neid sinna kokku vedanud mitukümmend tuhat tonni ja siis otsad vette peitnud. Eesti õigusruum – erinevalt kasvõi Rootsist jpt maadest – ei võimalda taolisi isikuid keskkonnakuritegude eest aastateks vangi panna.
Mis siis ikkagi edasi saab ja kas potentsiaalne põlengukolle jääbki igaveseks Betooni tänavale?
Kohtun krundi praeguse haldaja, Utilisaator Grupi esindajaga Swissoteli fuajeekohvikus, sest sealsamas majas on ettevõtte kontor. Ettevõtja, kes näeb välja nagu klassikaline ärimees, laitmatus valges särgis, tellib eksootilist teed. Ta on intelligentne inimene ja räägib kõigest otse ja avatult, viidates küll, et meedias ta kuulsust ei soovi. Jäätmemajandus olevat vaid üks tema tegevusaladest.
Anonüümsuse vastutasuks jutustab ta, kuidas taolised igikestvatena näivad prügilaamad tekivad. Tallinnas on järelevalve juba liiga kõva, kinnistud kallid ja pole enam kohti, kus sigadusi tekitada. Kuid see ei tähenda, et mujal Eestis taolisi skeeme tänapäevani ette ei võeta. Tõesti, nõnda nagu kinnitab ka keskkonnaamet, on löögi saanud mõlemad Virumaad, Viljandimaa ja Raplamaa, kuhu on seadusevastaseid ja samamoodi hiigelsuuri jäätmelaamu tekitatud.
Kas Betooni tänava prahilaam kaob?
Mu vestluspartner räägib, et Betooni tänava krunt kuulub tuntud ettevõtjale Pranas Mickeviciusele, kes elab Hispaanias. Ta oli krundi rentinud ühele prügiärimehele jäätmete käitlemiseks, ja kõik näis olevat korras, sest vastavad keskkonnaload olid samuti välja antud.
Too prügiärimees oli tema sõnul omakorda lüli ühe teise, autoriteetse ja suurema gabariidiga tegelase äriketis. Ent kui too 2018. a korrakaitseorganite huviorbiiti sattus, näis tema nn alluvale, et nüüd on võimalus soolotseda. “Kuraatori” tähelepanu asus ju iseenda probleemidel.
Hiiglaslik prügilaam veeti kokku, firma kadus silmapiirilt ning otsad peideti vette.
Tänu 2018. a puhkenud tulekahjule jõudis too prahilaam avalikkuse huviorbiiti. Krundi omanik Mickevicius sattus aga kehva seisu, sest seaduse ees on tema maa omanikuna vastutaja. Nõnda see tavaliselt käibki: renditakse maa ja omanik lükatakse n-ö tanki. Pranas Mickevicius sõlmis täbarast olukorrast pääsemiseks lepingu Utilisaator Grupiga, et too ta jäätmetest vabastaks.
Ettevõtja Utilisaator Grupist, kellega vestlen, näib olevat plaanis kindel. Vähesel määral uusi jäätmeid vastu võttes saab ühtlasi vanad jäätmed ümber töödelda ja platsi puhtaks. Metall, plast, puit jm materjalid igaüks eraldi kuhja. Paika tuleb seada konveierliin käsitsi sorteerimiseks. Veoautokaal koormate kaalumiseks on kinnistule juba rajatud. Praegu taotletakse ametkondadelt keskkonnalube, et kogu seda kava saaks ellu viia. Üsna ilmselt on maatükil kinnisvarana väärtust ja jäätmete all seda kinni hoida mõttetu.
“Kui palju neid jäätmeid seal maa sisse kaevatuna võib leiduda, ei tea tegelikult keegi,” ütleb vestluskaaslane mõru noodiga hääles, et prahilaama all võib auku aetuna peituda veel üks prügimägi.
Tema sõnul olevat auku ajamine illegaalses jäätmebisnises tavaline skeem. Näiteks ehitusjäätmetest sorteeritakse välja väärtuslikum ja ümbertöödeldav kraam, kasvõi puit, ülejäänu aetakse mõnel kinnistul auku. Hinnatud olevat ka sooäärsed kohad, sest jäätmeid saavat ka sohu uputada. Juriidiliselt taandub kõik näpuga viibutamisele. Tavalise ehitusprahi laamade piraatlikku kokkukuhjamist ei käsitleta praeguses õigusruumis olulise keskkonnakahjuna, mis võiks kriminaalkaristusega lõppeda.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kommenteerib, et kinnistule ebaseaduslikult ladustatud jäätmed tuleb esmajärjekorras ära koristada isikul, kes on need sinna viinud. Kui süüteo- või haldusmenetluses on selgunud, et saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, annab keskkonnajärelevalve või omavalitsuse asutus omanikule ettekirjutuse jäätmed likvideerida.
Jäätmeäri köögipoolt tundvad inimesed räägivad omakorda, et muidugi saab määrata sunniraha, aga see kõik taandub lõpuks üheks mõttetuks paigaltammumiseks. Kui Betooni tänaval on kinnistu omanik vähemalt leidnud ettevõtte, kes prügimäe likvideerimise kallal pusib, ja on selleks ka juba investeerinud, siis Silikaltsiidi tänaval Nõmmel on asi nutusem.
Seal võime üldiselt pea 15 aastat “imetleda” samasugust pilti nagu Betooni tänaval Lasnamäel. Hiiglaslik prügimägi, mida loodus on juba rohelisusega katmas. Tegemist on veidi vanema isendiga kui Betooni tänava oma, pärinedes perioodist 2010-2015. Erinevalt Betooni tänavast on seal tegemist reformimata riigimaaga. Koristamine lasub seega riigi õlul, kuid erinevad riigivalitsused pole sinna ligi 20 aastat eelarvest võimalusi leidnud.
Vangi kedagi ei pandud
Jäätmete hulk on umbes sarnane Betooni tänavaga: 20 000 tonni ringis. Jäätmed tassiti sinna kokku naaberkinnistult aadressiga Silikaltsiidi 7. Nõnda said “ärimehed” elegantselt enda probleemist ehk hiiglaslikust jäätmelaamast lahti.
Kõige selle taga asus nüüdseks likvideeritud ettevõte Pakendihai, kelle edu saladuseks on meedias peetud lähedasi sidemeid toonaste valitsuspoliitikutega. Ettevõte kaotati, ja kuna kriminaalvastutust meil taoliste juhtumite süüdlastele sama hästi kui ei kohaldata, pääseti terve nahaga. Kõige vastikum ongi, et nüüd tuleb maksumaksjal terve see haisev skeem kinni maksta. Keskkonnaameti juhi Rainer Vakra sõnul läheb kogu prügila likvideerimine maksma hinnanguliselt kuni kaks miljonit eurot. 10 000 euro eest veeti tänavu märtsis minema kõige ohtlikum osa, ehk sadakond keemilisi tooteid sisaldanud tünni. Rohkem praegu selle prügila jaoks eelarves tänavu raha pole.
“Oleme taotlenud ka lisarahastust, kuid kahjuks ei ole senini saanud,” ütleb Vakra. “Nimetatud Silikaltsiidi objekt on teistega võrreldes kõige suurem taoline. Sellele lisaks on keskkonnaametil veel koristamist vajavate objektide nimekirjas kaheksa väiksemat, millest enamus asuvad Lääne- ja Ida-Virumaal. Nende juhtumite puhul on tegemist ettevõtetega, kes on tekitanud illegaalsed prügihunnikud ning ei ole hoolimata sunnirahade määramisest jäätmeid koristanud. Mõningatel juhtudel on ettevõte äriregistrist kustutatud ning kohustus üle läinud maa omanikule, kes samuti ei ole hoolimata ettekirjutusest prügi koristanud. Sellised objektid asuvad Harjumaal, Raplamaal, Viljandimaal.”
Viimastel aastatel on keskkonnaameti infotelefonile tulnud jäätmete ebaseadusliku ladestamise kohta ligikaudu 300 teadet aastas. Teatatud on nii prügikotist metsa all kui ka suurest prügimäest laoplatsil. Ebaseadusliku prügistamise tõttu alustati eelmisel aastal väärteomenetlusi ligikaudu saja juhtumiga. Viimase kümne aasta jooksul on keskkonnaamet korraldanud pea 70 reformimata riigimaal asuva maalapi koristamise.
Inimestele paneks aga südamele, et kui te tellite näiteks kuulutuse peale prahi äraveo, siis uurige interneti kaudu ettevõtte tausta, et ta tegutseks ikka korrektselt. Muidu võib heauskse kodaniku ära antud prügi sattuda metsa alla.
Abilinnapea Vladimir Svet: riik peaks näitama, et on hea peremees
“Riik peaks näitama, et ta on hea peremees, ja viima endale kuuluval maa-alal läbi toimingud edasiste reostuste riski vältimiseks,” ütles abilinnapea Vladimir Svet Nõmmel Silikaltsiidi tänaval asuva prahilaama kohta.
“Silikaltsiidi ebaseaduslik prügila asub Raku järve vahetus läheduses,” lisas abilinnapea. “Tegemist on veekoguga, kust hakkame kriisi puhul Tallinna linna joogiveega varustama.”
Mis puudutas küsimust, kas linnal tuleks ehk Silikaltsiidi tänava probleemne maatükk riigilt omandada, et ise puhastamine korraldada, ütles Svet, et omandiküsimusi võib alati arutada. “Kuid riskid on olemas siin ja praegu ning seega peaks endale kuuluva kinnistu ohutusse panustama praegune omanik,” lausus Svet.
Abilinnapea märkis veel, et jäätmekäitlus on äärmiselt keeruline valdkond ning jäätmete ladustamisel on oluline kinni pidada kõikidest kehtestatud reeglitest, et minimeerida jäätmete negatiivne mõju keskkonnale. See puudutab nii igapäevaseid olukordi kui ka ootamatuid juhtumeid, nagu oli hiljutine Suur-Sõjamäe jäätmejaama põleng. “Loodus ei küsi, kas konkreetne maatükk on linna, eraisiku või riigi omandis, ja nii on see ka Männikul Silikaltsiidi tänava krundiga,” sõnas Svet. “Riik peaks näitama, et ta on hea peremees, ja viima endale kuuluval krundil läbi toimingud edasiste reostuste riski vältimiseks.”
Silikaltsiidi illegaalne prügila: tuleohtlik ja ilma valveta
Silikaltsiidi tänava prügimäe võiks riik sissejuhatuseks, kuni kunagi likvideerimiseks rahakotirauad avatakse, varustada turvafirma valvega. Tuleohtlikku puitmaterjaligi leidub seal palju.
Koos fotograafiga jäätmemägede otsas turnimine ja paremate võttenurkade otsimine viib mõttele, et seal võiks turismiharuna arendada prügimäealpinismi. Loodus on hakanud mäge kinni kasvatama, hunnikute otsas kasvavad noored puud, aga iga sammu tuleb siiski kaaluda, sest nagu soos võib rohelisus olla petlik ja pind jalge alt kaduda. Jahmatavana mõjub, et igaüks saab sinna ligi. Ja et ühes piraatprügila otsas asub suur hunnik puidust lammutusjääke, mis praegusel kuival ajal tekitab vaid ühesuunalisi mõtteid. Sealsamas kõrval asub Raku järv ehk üks linna reservveehoidlatest.
Kogu see Silikaltsiidi tänava juhtum on juriidilise hambutuse musternäide. Juhtumi taga asuvad aga konkreetsed inimesed, kes vaatamata sellele, et firmad on likvideeritud, oleks pidanud vastutama panema. 2019. a muutis riigikogu keskkonnaseadustikku nii, et jäätmekäitlejatelt hakati nõudma tagatisraha ulatuses, mis võimaldab nende jäätmekogused ära käidelda. Eriti see olukorda ei muuda. Kui meenutada Betooni tänava juhtumit, võeti luba väiksele kogusele, 450 tonnile. Ladestati aga kümneid tuhandeid tonne ilma, et keskkonnajärelevalve midagi märganud oleks.
Nagu on öelnud Nõmme linnaosa vanem Kaimo Kuri, võiks alustada kõige ohtlikuma koristamisest. Kui nüüd kevadel läksid keskkonnaameti eestvõttel ümbertöötlusse keemiliste ainete tünnid, siis loodetavasti järgmisel aastal jõutakse asbesti jms koristuseni. Vähemalt turvafirma valve võiks riik esialgu kohe jaksata kinni maksta.
Kui märkate prügi viimist metsa alla, jäätmete põletamist või matmist, tuleks sellest teavitada riigiinfo telefonil 1247. Kui näete seda Tallinna territooriumil, tuleks helistada ka munitsipaalpolitseisse 14 410.
