„Lähemal asuvate riikide elanikud ei ole oma reisiotsuste langetamisel nii tundlikud ja sõjakartlikud, kuid kaugemate maade turistid siiapoole reisimisele ei mõtle. Tallinn ja Kiiev on Aasiast või Ameerikast vaadates praktiliselt kõrvuti ning ka Euroopast tulev reisija ei taha sõita sõjalise tegevuse suunas,“ rääkis Tallink Hotelsi juhatuse liige Ave Svarts välisturismi taastumise raskustest algava suvise turismihooaja eel.
Eesti hotellide ja restoranide liit kirjutas valitsusele saadetud pöördumises käibemaksumäära tõstmise kohta ka, et viimase kolme aasta kriisi järel võtab taastumine aega rohkem kui kaks aastat. Seda raskendab ka olukord, kus sõda Ukrainas on nõudluse taastumisel oluliseks takistuseks.
„Meil tuleb tükk aega arvestada sõjapiirkonna mainega just nendel turgudel ning püüda külalisi lähivälismaalt,“ lausus Svarts. Kahjuks on sõjategevus pikale veninud ning regioon endiselt ebastabiilne.
Tallinki kogemusele tuginedes on turism küll taastumiskursil, kuid kriisieelset taset ning stabiilsust saavutatud veel ei ole. Ka on oluliselt muutunud individuaal-, korporatiiv- ja rühmareisijate suhe võrreldes kriisieelse ajaga. Gruppide taastumine on väga aeglane ning piirkonna geopoliitiline olukord on siinkohal peamise mõjuga.
Samas on aasta algus Tallinki hotellide vaatest olnud oodatust isegi veidi parem. Keskmine täituvus on 10% kõrgem möödunud aastast. Suve osas aga oodatakse eelmise aastaga võrreldes 5% täituvuse kasvu. „Kuid eks meie põhituru soomlaste tarbijakindluse oluline langus 2009. aasta tasemele teeb vägagi ettevaatlikuks,“ nentis ta.
Kahjum tuleb tasa teha
Tallinnas uute Duco hotellide juhatuse esimees Madis Laid märkis, et kui arvestada viimase kolme aasta sektori kogukahjumiks 80 miljoni eurot ning lisada sinna juurde kõrge riigi inflatsioon, siis annab lootust järgneva viie aastaga vähemalt kumulatiivne kahjum tasa teha. Mis puudutab turistide poolt siis praegu on välisturiste 30% vähem võrreldes pandeemia eelse perioodiga. „Kas ja kuidas taastub turistide pool sõltub palju meie konkurentsivõimest, sõjaolukorrast ning riigi tahtest eksporti toetada,“ ütles ta.
Ka Laidi sõnul paljud grupituristid Lääne-Euroopast pelgavad reisida Eestisse, kuna see on lähedal Venemaale. Grupiturist samas moodustab märkimisväärse osa Eesti külastajatest.
Seetõttu on Duco hotellidel aasta esimene kvartal olnud oodatust pisut madalama täituvusega, eriti just välisturistide osas. Kuid suvine hooaeg tundub tulevat mullusest parem. Seda aga ainult täituvuse poolest. „Inflatsiooniga ei suuda sammu pidada ning töötajate töötasud on tõusnud, mis paneb omakorda suurema surve paremate täituvuste püüdmiseks,“ nentis Laid.
Turistide tulekut tuleb soodustada
Rääkides sellest, et kuidas lähiaja majutusasutuste käibemaksu tõstmine võib mõjutada turistide naasmist Eestisse, tõdes Tallinki hotellijuht Ave Svarts, et midagi positiivset on selles võimatu leida. Oodatav kasu jääb alla tekkivale kahjule. „Turismisektor, mis alles taastub rängast kriisist, ei saa kuidagi maksutõusu enda rahakotist katta – sealt ei ole midagi võtta. Hinnatõus tuleks antud juhul kinni maksta riigi külalisel, aga valmisolekut me selleks ei näe. Peaksime hoobilt olema Lätist või Soomest 10% paremad ja põnevamad, et külalisel oleks soovi meie kõrgemat majutushinda maksta,“ oli Svarts kriitiline.
Tema sõnul nähti näiteks Soome turul kiiret reaktsiooni ka ju aastail 2017-2018, kui Eesti Euroopa eesistujamaa staatusega kaasnenud nõudlus tõstis siinsed majutushinnad lakke. Sellele järgnes soomlaste huvi järsk kukkumine ning Soome turistide tagasivõitmisega nähti juba enne kriisi kurja vaeva.
Turistide puudus pole aga üksnes majutusasutuste probleem. Kõigil tootjatel on ikka väga palju kasulikum müüa välismaalasele oma kaupu ja teenuseid Eestis kohapeal, kui püüda saada löögile nende koduturul. „Raha saabumine riiki peaks olema tervitatud, mitte tõrjutud. Pigem tuleks turistide saabumist siia igakülgselt soodustada ning püüda teiste meetmetega riigikassas vajalikku kokku saada,“ tõdes Svarts.
Sõja mõju kestab
Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla rääkis, et taastumise nimel teevad sektori ettevõtted praegu ränka tööd. „Kõik, mis puudutab Eestist väljaviivat turismi, on sisuliselt väga hästi taastunud. Aga see osa, mis toob meile turisti ja seega ka raha riiki sisse, on keerulisem – sõja mõjud on suuremad ja kestavad.“
Maidla möönis, et Eesti naabrus Venemaaga on kaugemate turgude taastumisel oluline takistus, sest piirkonda ei peeta turvaliseks et siia plaanida suuremaid tellimusi ja taastada turismigruppide liiklus. See aga on just see oluline mahuosa, mis majutusasutustele tugeva baasi annab.
„Õnneks näeme, et huvi tuleviku osas ikka püsib ja tahtmine tagasi tulla on suur. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on välisturistide hulk siiski veel kolmandiku võrra ehk 1,46 miljoni ööbimise võrra väiksem,“ nentis ta.
Kui võrrelda aga selle aasta kevadet möödunud aastaga, siis siin torkavad silma kenad kasvukõverad. Samas tuleb meeles pidada, et eelmisel aastal kehtisid sektorile veel koroonapiirangud, mis eemaldati alles märtsi teises pooles. „Kuigi me käivete poolest sel kevadel näeme juba 2019 taset ja isegi veidi üle siis arvestades nelja aasta inflatsiooni ja kõikide sisendhindade kasvu, on kasumlikkus oluliselt madalam,“ märkis ta
Paraku on viimase kuu jooksul märgata ka trendi, et kohalikku tarbijat on vähemaks jäänud, seda nii restoranides kui hotellides, tõdes Maidla. „Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida. On selge, et kasvanud intressid ja toidukorvi kallinemine ei jäta enam piisavalt vahendeid, et lubada endale väljas söömas käimist või puhkust nädalavahetusel spaahotellis.“
Ta avaldas aga lootust, et see olukord pöördub peatselt. „Teame ju kõik kui oluline ka vaimse tervise mõttes on lubada endale puhkust ja elamusi. Kõige selle kiuste on 2023 esimene aasta, mil ka majutussektor tervikuna pärast pandeemiat taas kasumisse jõuab.“
Maksutõusud lähevad müügihinda
Mis puudutab valitsuse kavandatavat käibemaksu tõstmist majutussektorile üle kahe korra, siis sellel oleks mitmed kaasnevad mõjud, millest ei tohi kõrvale vaadata. Rakendusuuringute keskuse CentAR-i poolt valminu mõjuanalüüsi järgi on arusaadav, et riik ei ole plaani tehes arvestanud selle rahaga, mis turist jätab riiki lisaks majutuskuludele.
„Aga seda on sisuliselt viis korda rohkem, kui ta hotellile kulutab. On selge, et kokkuvõttes tooks selline muudatus riigile kaasa hoopis maksulaekumiste vähenemise,“ leidis Maidla sarnaselt Svartsile.
Nimelt ei ole hotellid, kes on sisuliselt kolm aastat kahjumit kogunud ja eluspüsimiseks ka laene võtnud, võimelised seda maksutõusu oma taskust katma. See peab minema müügihinda. Aga need on juba tänu sisendhindade kasvule ja inflatsioonile kõrged, kõrgemad kui näiteks Lätis ja Leedus.
Mõjuanalüüs näitas ka, et ainuüksi 12 protsendise hinnatõusus korral kaotaksid hotellid aastas 211 000 väliskülastajat. Reaalsuses peaks keskmine hinnatõus aga olema veidi kõrgem, sest sellega ei kata ettevõtted ära kulude kasvu ja laenude teenindamist.
„Ehk reaalne kaotus võib olla veelgi rohkem kui analüüsis toodud miinus 4 miljonit eurot maksulaekumist riigile. Peaksime koos leidma viisi, kuidas turismieksport taastada. See on kasulik palju laiemalt, kui vaid majutusettevõtete taastumiseks,“ pakkus hotelliliidu tegevjuht.
Konkurentsivõime naabritega väheneb
Ka Duco hotellide juht Madis Laid tõi välja, et majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamine kahandab riigi konkurentsivõimet ning selle muudatuse tõttu kaotab Eesti tulevikus riigieelarve laekumistes nii maksude kui ka turismi poolt laekuvate vahendite arvelt.
„Eesti riik ei ole siis naaberriikidega võrreldes turismi sihtriigina konkurentsivõimeline. Oleksime käesoleva muudatusega (22%) Euroopas Taani järel (25%) teised, samal ajal kui kogu meie regioon püsib 9-12% tasemel,“ leidis ta.
Laidi sõnul majutuse hinnatõus vähendab ka Eestis toimuvate konverentside ja muude suurürituste hulka, vähendades nii Eesti tuntust konverentsi- ja tavaturismi sihtkohana. „Suurürituste vähenemisel vähenevad ka riigi tulud. Iga turismisektoris teenitud euro toob 50 senti käivet ka teistele sektoritele, mis tähendab kaotust ka teiste valdkondade ettevõtetele.“
Laidi andmetel külastas eelmisel aastal Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid 1,2 miljardit eurot. Uuringud näitavad, et iga turisti puhul vaid 1/5 läheb majutusele ning ülejäänud vahendid suunab ta sihtriigi majandusse. Väliskülastajate arv ja kulutused on veel ligikaudu kolmandiku võrra koroonaeelsest ajast maas.
Solidaarne vastutus
Eesti hotellide ja restoranide Liit märkis pöördumises valitsusele, et majutusasutuste sektor on solidaarsuse mõttes valmis käibemaksumäära tõusuga 2 protsendipunkti võrra 11 protsendini, valitsuse algne plaan oli määr tõsta aga 22 protsendini.
Valitsus saatis mai algul riigikogusse maksumuudatuste kobareelnõu, millega muu hulgas kaotatakse 2025. aasta algusest 9-protsendiline käibemaksuerisus majutussektorile. Algse eelnõu järgi hakkaks majutusasutustele kehtima käibemaksu standardmäär 22 protsenti, mis tähendab 2,4-kordset maksutõusu.
Hotelliliidu sõnul on sektor valmis võtma solidaarse vastutuse võrdväärselt teistega, milleks oleks käibemaksu tõus 2 protsendipunkti. „Tõus antud ulatuses ei seaks sektorit niivõrd keerulisse olukorda kui seda teeks ükskõik mitme protsendipunkti võrra suurem tõus, mida oleks sektoril väga keeruline majanduslikus plaanis taluda,” leidis liit.
„Säilitamaks riigi konkurentsivõimet regioonis ei tohiks majutusasutustele kehtestatav käibemaksumäär ületada meie naaberriikide käibemaksumäärasid, mis varieeruvad 9 ja 12 protsendi vahel,” lisasid pöördujad.
