Täna toimus Haridus- ja Teadusministeeriumis kohtumine, kus arutleti eestikeelsele õppele ülemineku kitsaskohti. Kohtumisel osalesid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Vaata galeriid (16)

Sulge galerii

1/16

2/16

3/16

4/16

5/16

6/16

7/16 Läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumis Autor: Albert Truuväärt

8/16

9/16

10/16

11/16

12/16

13/16

14/16

15/16 Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Autor: Albert Truuväärt

16/16

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on praegu haridussüsteemi suurimaks mureks õpetajate puudus nii eesti kui vene koolides, mis tõenäoliselt süveneb aasta pärast veelgi. ’’Peamiseks murekohaks on ressursi puudumine ja hetkel ei oska keegi prognoosida, kui palju õpetajaid on riik valmis iga-aastaselt ette valmistama ning kui palju neist jõuab koolidesse,’’ sõnas Kõlvart.

’’Praeguse plaani kohaselt soovib ministeerium õpetajaid koolitada, kuid tuleb tõdeda, et see pole siiski ressursi tekitamine, vaid olemasoleva ettevalmistamine, millega praegust probleemi lahendada ei saa,’’ ütles Kõlvart. Praegust olukorda võrdles ta kriisiolukorraga ning tunnistas, et tänasel kohtumisel lõplikke lahendusi veel ei leitud.  

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul on lisaks õpetajate defitsiidele teatud murekohad ka juriidilistes küsimustes. ’’Parimaks õigusloomeks on praktika ning tänasel kohtumisel tõi linn välja need õiguslikud probleemid, millega peame veel vaeva nägema,’’ selgitas Kallas.

Näiteks on õiguslikult veel segane, kuidas hakkab toimuma 1. klassi laste klassidesse paigutamine. Ebaselge on, kas linnal on õigust määrata lapsi spetsiaalsesse keelekümblusklassi, kui laps ei valda veel piisavalt hästi eesti keelt.

Kallas lisas, et praegu on hulk õpetajaid, kes pole veel valmis eesti keeles õpetama, kuid on võimelised vastava pädevuse tähtajaks saavutama.

’’Me ei viska inimesi üle parda, kuna nad täna ei vasta keelenõuetele, vaid püüame neid igati aidata, et meil oleks järgmisel sügisel piisav hulk õpetajaid,’’ sõnas Kallas.

Haridusministri sõnul ei ole hetkeseisuga probleemi 1. ja 4. klasside üleminekuga, kuna need õpetajad on juba leitud. Mure tekib aga vanemate klassidega, kui tulevad uued õppeained nagu füüsika ja keemia. Veel suuremaks probleemiks on aga lasteaiaõpetajad, kuna nende üleminekutähtaeg on juba kindlalt paika pandud, kuid õpetajate olemasolu pole siiani tagatud.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul näeb praegune plaan välja veel väga üldine. ’’Eesmärgid on püstitatud, kuid pole kindel, kas plaanide teostamiseks saadakse ka vastav ressurss,’’ selgitas Kante. ’’Kui meile tekiks korraga juurde 600 alushariduse õpetajat, saaks üks probleem näiteks lahendatud.’’

Alushariduse õpetajate puuduse taga on Kante sõnul see, et enamus õpetajaid valdavad hetkel B2 keeletaset, kuid eestikeelseks õpetamiseks on uue õppekorralduse tõttu vaja omandada siiski C1 tase.