„Oleme koostöös päästeametiga muutnud tuleohutuks juba 150 toimetulekuraskustes inimese kodu. Sel aastal aitame parandada küttekoldeid, pühkida korstnaid, parandada elektrisüsteemi ning paigaldada suitsu- ja vingugaasiandureid veel 20 kodus,“ rääkis linnavalitsuse pressikonverentsil Tallinna abilinnapea Betina Beškina.
Tema sõnul teeb linn selleks projekti „Kodud tuleohutuks“ raames koostööd päästeametiga. Seejuures panustab Tallinn 60 000 eurot ja päästeamet 43 000 eurot. „Oleme alates 2018. aastast teinud selles projektis koostööd ja katnud ühisel jõul ka projekti kulusid. Oleme aidanud toimetulekuraskustes linlasi, üksikuid eakaid, lasterikkaid peresid ning puuetega inimesi,“ märkis Beškina.
„Kodud tuleohutuks“ projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb kohalike omavalitsuste taotluste ja päästeameti poolt läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal, mis analüüsitakse läbi koostöös linnaga. Tänavu muudetakse tuleohutuks kümme eluaset Nõmmel, kolm Lasnamäel, kaks Haaberstis ning üks Kesklinnas, Kristiines, Pirital ja Põhja-Tallinnas. Tallinn eraldas projektile vahendid selle aasta esimese lisaeelarvega, mille peab veel heaks kiitma linnavolikogu.
Projekti sihtrühmaks on toimetulekuraskustes leibkonnad, lastega pered, puuetega inimesed ja eakad. Erandiks on nö juhtumipõhine lähenemine. Näiteks kui peres on hiljuti juhtunud sündmus, mis on mõjutanud leibkonna majanduslikku seisu, hiljuti toimunud tulekahju vms.
Beškina tõi välja, et linlane, kelle kodus hakatakse töid tegema, peab olema kinnisturaamatu andmetel kodu omanik ja rahvastikuregistri andmetel elama sellel pinnal. „Ta võib olla ka alaliselt pinnal elav isik, kelle kinnistu omanik on tema lähisugulane või hõimlane, kes võimaldab elanikul sellel pinnal elada vähemalt kolm aastat ning kes on võimelised seda kirjalikult tõendama,“ lisas ta.
Roheratastel kiirabi
Beškina tutvustas ka Tallinna kiirabi jalgrattapatrulli sellesuviseid tegemisi. Eelmise suve kogemuse põhjal suudab läbi terve suve ratastel olev kiirabi teenindada 300 patsienti ning läbib selleks ligikaudu 8000 kilomeetrit. Juunist augusti lõpuni töötab kaheliikmeline kiirabipatrull jalgratastel vanalinnas ja sel aastal ka remondis olevatel kesklinna tänavatel, et jõuda abivajajani kiiremini kui autoga kohale jõuaks.
Rattapatrulli varustus on sarnane tavalisele kiirabi varustusele ja seal töötavad Tallinna kiirabi töötajad, mistõttu on nende osutatav abi kiire ja professionaalne. Kui patsient on raskemas seisundis ning vajab haiglasse toimetamist, siis selleks kutsutakse ikkagi välja autoga kiirabi.
Rattad on aga akuga ning neid käiakse laadimas kiirabi peahoones, millel on päikesepaneelid. “Rohelise pealinna puhul on meil nüüd ka roheratastel kiirabi,“ nentis Beškina.
Rääkides alanud rannahooajast tõi ta esile, et Tallinnas on nii Pikakari kui ka Pirita rannas võimalik ujumisteenust pakkuda ka erivajadustega inimestele. Selleks on erivajadustega ja ratastoolis inimestel vaja kaasa võtta isiklik saatja. Kohapeal rannas on võimalik nõu ja abi saada rannavalvurite käest. Samas saab laenata ka ujumiseks kõlbulikku ratastooli. Merre sõitmiseks on ehitatud spetsiaalsed laudteed ning avatud ka vastavalt kohandatud riietuskabiinid.
Suveks randa ja koolistaadionile sportima
Abilinnapea Tiit Terik kutsus tallinlasi suveks pealinna randadesse ning spordiplatsidele. Samas aga tuleks järgida ohutusnõudeid ning head tava. „Kui randa tulete, siis järgige parkimiskorraldust. Muidu ei pruugi päästjad vajadusel õnnetuskohale jõuda. Samuti võiks tihedasti inimesi täis randa tulles oma lemmikloomad koju jätta, sest nii mõnigi võib end tunda ohustatuna,“ märkis ta.
Terik väljendas ka heameelt, et eelmisel aastal polnud Tallinna randades ühtegi uppumissurma. Esmaabi anti 178 korral, enamik juhtudest olid kas klaastaarast põhjustatud lõikehaavad või muud kergemad vigastused. Kadunud lapsi leiti mullu rannas 13. „Kui laps läheb vaid ainult jäätist ostma, siis on ikka otstarbekas talle käe peale oma kontakt jätta,“ sõnas ta lisades, et sel aastal kulub rannavalvele kokku 300 000 eurot.
Peatudes suve sportlikul poolel kutsus ta üles pealinna koole veelgi rohkem oma staadioneid sportimiseks avama. „Koolide sporditaristu ei tohiks suvel seista luku taga. Kui kardetakse seda, et staadioni kasutajad kipuvad midagi ära lõhkuma, siis saame selle linnaeelarvest koolidele kompenseerida,“ lubas Terik.
„Suvevaheajal, kui õppetööd ei toimu, peavad igas linnaosas olema lastel ja noortel kodulähedased ja piletivabad sportimisvõimalused ligipääsetavad. Eesootaval suvel avavad linlastele 18 kooli oma spordiväljakud, mida on pisut rohkem kui eelmisel aastal. Igas linnaosas on avatud vähemalt üks väljak, mis asub mõne kooli juures. Töötame selle nimel, et selliseid koolistaadione oleks rohkem,“ märkis ta.
Biojäätmete kiirem kogumine
Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri rääkis biojäätmete kogumisest ning Nõmmel toimunud isevalmistatud kompostri konkursist. Tema sõnul on Tallinn riigist biojäätmete kogumisel juba ette läinud. Kui riigis tekib kohustus koguda biojäätmeid eraldi alles järgmisest aastast, siis Tallinnas rakendus vastav kord juba juunist. Ta tõi välja, et praeguseks on linnalt saanud biojäätmete kompostimise loa üle 40 protsendi kinnistutest. Ettevõtetest on jäätmeveo leppe sõlminud 26 protsenti.
Maikuu alguses kuulutas Nõmme linnaosa valitsus välja ka isevalmistatud kompostrite konkursi. Konkursi tulemusel tunnustati kahte kompostriomanikku. Kuri sõnul on kompostimine eestlastel veres. „Biojäätmete taas ringlusesse võtmine on aiapidajale suurepärane võimalus,“ tõdes Kuri.
