Looduskaunis Aegna saar ootab ka sel aastal huvilisi saart uudistama. Sel aastal on võimalik huvilistel sõita Aegna saarele kolmapäevast esmaspäevani. Laevaliini teenindab Norrast toodud 30-meetrine kiirkatamaraan Vegtind, mis toodi Eestisse möödunud aastal.

Vaata galeriid (25)

Sulge galerii

1/25 Reis Aegna saarele Autor: Elin Hein

2/25

3/25 Alates juunist saab Aegna saarele sõita kuuel päeval nädalas. Autor: Elin Hein

4/25

5/25

6/25

7/25

8/25

9/25

10/25

11/25

12/25

13/25

14/25

15/25

16/25

17/25

18/25

19/25

20/25

21/25

22/25

23/25

24/25

25/25

Vegtindi näol on tegemist mugava ja kiire laevaga ning lisaks Aegna saarele teeb tellimusreise ka Naissaarele. Laeva mugav salong mahutab korraga sada reisijat ja 30 jalgratast. Reis Linnahalli sadamast Aegnale ja Naissaarele kestab 20 minutit.

Pardal on kohvikust võimalik osta head ja paremat. Vega kohviku perenaise Lii Pihlaku sõnul on kohvikus küll hinnad natukene krõbedamad kui mandril, aga üldjuhul ostetakse kogu kaup siiski ära. „Hinnavahe on sellest tingitud, et käime ja varustame kohvikut ise. Põhiliselt soovivad inimesed osta kohvi ja jäätist ning süüa – lihtne võileib või külma ilma korral supp,“ kirjeldas ta.

Kui Eestis sõidab laev vaid hooajaliselt siis Norras oli Vegtind sõidus aastaringselt. „Laev hakkas tööle mai alguses ja praeguse seisuga on linn tellinud reise septembri lõpuni,“ rääkis Vegtindi reeder Kaspar Eisel ning lisas, et kui ilm lubab siis võimalusel jätkavad nad sõite isegi oktoobri lõpuni.

Soovi korral on huvilistel eritellimusena kogeda põnevat ekskursiooni kaptenisillale, et näha laeva juhtimist ja õiget laevakapteni.

Katamaraani Vegtind kapteniks on pikaajalise laevakogemusega Kuido Koppel, kes kaptenina on merd sõitnud viimased kaks-kolm aastat aga eelnevalt töötanud pea 20 aastat lootsina Tallinna ja Muuga vahel sõitvas laevas. Kuigi suvel tuleb lühikesi Tallinna ja Aegna vahel sõitmist palju ette siis tõdes kapten, et mitme 20-minutilise sõidu tegemine päevas teda ära ei tüüta. „See on valikute küsimus. Kui ära tüütab siis tuleb midagi muud teha,“ vastas Koppel naerusui.

Tema kõige ekstreemsemad laevasõidud jäävad 90-aastatesse, mil sõitis veel kalalaevaga. „Kuigi nendega sõites ilma väga valiti siis püüniste välja võtmised ja muud tegevused kalalaevas muutsid sõidud tihtipeale väga ekstreemseks,“ kirjeldas Kuido Koppel. Vegtindi kohta jätkub kaptenil vaid kiidusõnu. „Tegemist on väga mugava ja merekindla laevaga. Sellise suurema laevaga sääraseid ekstreemsusi väga ette ei tule, sest need kõigutavad võrreldes väiksemate laevadega vähem. Väiksemate laevadega on lained palju suuremad ning oht reaalne, et laine laeva sisse lööb,“ lisas kapten.

Külastajana on Kuido käinud Aegna saarel mitmeid kordi ja seda nii jala, rattaga kui ka ujudes. Ekskursioonide külastajatele soovib kapten paljude heade elamuste ja emotsioonide kogemist. „Elamusi saare looduses ja sealses vaikuses. Arvestades sellega, et pealinna kõrval on üks selline vaikne koht siis see on lihtsalt fantastiline võimalus puhkamiseks. Tulevikus võiks saarele või sadamasse sõitmine ehk pikem olla, sest peale sellist reisi või puhkust Aegnal soovib inimene kiiresti koju saada. Seega oleks parem kui sinna sõitmine oleks aeglasem ja tagasisõit kiirem,“ kirjeldas Koppel.

Aegna saarel elab kokku kuus püsielanikku. Üks neist on Juku, kes huvilisi saarel ATV-ga ringi sõidutab. Juku sõnul oli seni saare kõige kuulsamaks külaliseks Kihnu Virve. „Ta ütles, et kui peaks saama võimaluse veel teist korda elada siis tuleks elama saarele, kus on nii palju metsa nagu meil,“ kirjeldas ta meeldejäävat jutuajamist.

Tallinna Reaalkooli tunde rikastab praktiline õppereis Aegna saarele

7. juunil toimus Tallinna Reaalkooli õppepäev „Kuidas laevaliiklus muudab rannajoont?“. Üks projekti eestvedajatest on ka praegu Reaalkoolis geograafiat õpetav Piret Karu, kelle eestvedamisel viiakse vahelduva eduga juba kümnendat aastat õpilasi Aegna saarele oma teoreetilisi teadmisi praktiliste teadmistega täiendama. „Päris igal aastal ei ole olnud võimalik minna. Vahepeal ei saanud me sellele rahastust ning vahele tuli ka koroonapandeemia,“ tõdes õpetaja.

Reaalkool kasutab Aegna Loodusmaja mitmest osast koosnevat programmi, mille teoreetiline osa toimub klassiruumis ja praktiline osa rannajoone ning eluslooduse uurimisega saarel. Reis Aegna saarele lõppeb õpilaste jaoks seminariga, kus nad räägivad oma ekskursiooni leidudest.

10. klassi õpilane Henri Georg Valentin rääkis, et väga põnev on vahelduseks klassiruumist välja saada ja oma silmaga õpetaja räägitud asju näha. „Lähme Aegna saarele uurima rannikuprotsesse. Meil on ülesandeks uurida, kuidas on muutunud aegade jooksul Aegna rannajoon ja millised on liinilaeva liikluse mõjud saarele.“

Õpetaja Karu tõdeb, et eelkõige võtavad õpilased õppepäevast kaasa positiivseid emotsioone. „Nad võtavad kaasa palju emotsioone lootusest ja kõigest tuntavast ning tajutavast. Samas ka palju praktilist lisaks tunnis omandatud teoreetilistele poolele. Näiteks saavad tunnis räägitud rannajoone muutusest oma silmaga aimu kuidas see päriselt välja näeb,“ kirjeldas Tallinna Reaalkooli geograafia õpetaja Piret Karu.

Lisaks Aegna saarele käivad Tallinna Reaalkooli õpilased praktilisi teadmisi omandamas ka Harku õpperajal, millest on kujunenud koolile juba 18-aastane traditsioon.