7. juunil esitleti Sotsiaalministeeriumis uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholitarbimine ja alkoholipoliitika 2022. aastal“ tulemusi. Selgus, et eestlaste alkoholitarbimine kulgeb tõusutrendis ning ka alkoholisurmade arv on üks viimaste aastate kõrgemaid.

Alates 2019. aastast on eestlaste alkoholitarbimine järjest kasvanud. Kui 2019. aastal tarbiti iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta puhast alkoholi 10.4 liitrit, siis eelmisel aastal läks kõridest alla juba 11.2 liitrit ehk pea liitri võrra rohkem. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on võrreldes eelmise aastaga tarbimine kasvanud 1.2%. Enim tarvitatakse kangeid alkohoolseid jooke ning õlut.

’’Viina tarbiti eelneval aastal 4.7 liitrit iga täiskasvanud elaniku kohta, mis teeb kokku kaks pudelit kuus. Õlut aga 4 liitrit, mis teeb kokku 13 pudelit kuus,’’ selgitas EKI teadur Elmar Orro.

Alkoholiaktsiisi tõus jääb alla Eesti keskmisele palgatõusule

Üha suurenev tarbimine on otseses seoses ka alkoholi lihtsa kättesaadavusega. Viimaste aastate tagasihoidlik alkoholiaktsiisi tõus jääb alla Eesti keskmisele palgatõusule. Õlu hind on aastaga tõusnud 9% võrra ja selle tarbimine ka pisut vähenenud. Küll aga on viina hinnad seisnud samal tasemel juba mitu aastat ning just kangema alkoholi arvelt on tarbimise tõus ka tekkinud. Eelmisel aastal sai Eesti keskmise netokuupalga eest osta 6 liitrit viina rohkem kui aasta varem.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul plaanitakse alkoholiaktsiisi järgnevatel aastatel jõuliselt tõsta. ’’Alkoholiaktsiis tõuseb järgneval kolmel aastal 5% võrra, millega kindlustame, et alkohol ei muutuks palgatõusu tingimustes odavamaks,’’ selgitas Sikkut.

Kättesaadavus on muutunud aina lihtsamaks

Lisaks soodsale hinnale on Eestis alkohol ka füüsiliselt lihtsasti kättesaadav. Müügikohti on iga aastaga juurde lisandunud ja alkohol on kättesaadav ka läbi e-kaubanduse ning kiirkullerite. Samuti on nõrk alkoholiseadusest tulenevate piirangute järelevalve. Seetõttu on alkohol alaealistele kergesti kättesaadav ning vägijooki müüakse ka joobetunnustega inimestele. Selle parandamiseks peaks müüjate karistused seaduse rikkumisel olema rangemad.

’’Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemise uuring näitas, et alkoholi osta soovivalt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltel juhtudel. Samuti on probleemiks alkoholimüük joobetunnustega inimestele, mis suurendab vigastuste ja surmade hulka,“ ütles TAI direktor Annika Veimer.

Alkoholisurmade arv on juba viiendat aastat kulgenud tõusutrendis

Eelmisel aastal suri alkoholist põhjustatud haiguste ning joobes juhtimise tõttu kokku 845 inimest, mis on viimaste aastakümnete üks halvimaid numbreid. Sellele lisanduvad veel kaudselt alkoholist põhjustatud surmad, mis jäävad surmatunnistusel kajastamata. TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juhi Anneli Sammeli sõnul on surmade kasvu mõjutanud nii alkoholi madal hind, lihtne kättesaadavus ning osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele koroonapandeemia ajal.

Statistikat vaadates surevad enim just noored tööealised inimesed vanuses 30-49 eluaastat. Kõige noorem alkoholi tõttu surnud mees eelmisel aastal oli 28-aastane ning naine 31-aastane.

Riina Sikkuti sõnul pole ohutut alkoholikogust olemas. ’’Isegi väike kogus alkoholi päevas suurendab vähki haigestumise riski, rääkimata alkoholitarvitamise negatiivsest mõjust vaimsele tervisele,’’ sõnas Sikkut. „Selle trendi pööramiseks peame piirama nii alkoholi füüsilist kättesaadavust kui ka alkoholiaktsiisi järjepidevalt tõstma, hoidmaks ära alkoholi odavnemise.’’

Alkoholitarbimise kasv on otseses seoses ühiskonnas kaasnevate kahjudega. Absoluutalkoholi tarbimise kasv 1.2% võrra võib tunduda väike arv, kuid kui vaatame kahjusid ja kaotatud inimelusid, on kasv olnud märkimisväärne. Euroopa alkoholi kahjude vähendamise tegevuskava kohaselt soovitakse aastaks 2025 vähendada alkoholi tarbimist 10% võrra. Selle eesmärgi täitmiseks peaks tarbimise kogus vähenema 10.28 liitrile aastas.

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja viis läbi elanike välismaalt ostmise ja salaturu uuringu.