Sel nädalavahetusel, 10.-11. juunil toimub Loodusfestivali raames üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Eesti Loodusmuuseum paneb vaatlusala üles Kadrioru parki ning korraldab lisaks ka tasuta retki.

Vaata galeriid (21)

Sulge galerii

1/21

2/21

3/21

4/21

5/21

6/21

7/21

8/21

9/21

10/21

11/21

12/21

13/21

14/21

15/21

16/21

17/21

18/21

19/21

20/21

21/21

Loodusvaatluse maraton on üle-eestiline suursündmus, mil 24 tunni jooksul märgitakse eelnevalt registreeritud aladel üles nii palju kohatud liike kui võimalik. Vaatlused sisestatakse ka andmeportaali, kus on need kõigile avalikult kättesaadavad.

Loodusvaatluse maratoni eeskujuks on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz, mis tähendab, et kindlas paigas tuvastatakse teatud ajavahemikul nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Liikide otsimisel on abiks ka harrastusvaatlejad ja -teadlased.

Vaata galeriid (12)

Sulge galerii

1/12

2/12

3/12

4/12

5/12

6/12

7/12

8/12

9/12

10/12

11/12

12/12

Vaatlusala paneb üles ka Eesti Loodusmuuseum, mis asub sel korral tallinlaste poolt palavalt armastatud Kadrioru pargis.

Eesti Loodusmuuseumi näituste projektijuhi Annemarie Rammo sõnul on Loodusmuuseum iga-aastaselt välja pannud vaatlusalad erinevates Tallinna punktides. Üle-eelmisel aastal oli vaatlusala näiteks Paljassaares ja enne seda Maarjamäel.

Lisaks vaatlusalale saab osaleda ka nii taime-, linnu- kui ka nahkhiireretkel ning liblikate ööpüügil. Retkedel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

Esimene retk stardib laupäeva keskpäeval Kadrioru pargis koos botaanik Jana-Maria Habichtiga, kus antakse ülevaade Kadrioru Pargi levinumatest soontaimedest. Taimeretkele järgneb linnuretk koos bioloog Asta Tuustiga. Retkel tutvustab bioloog pargi levinumaid linde ja õpetab ära tundma ka nende laulu. Peale seda toimub nii eesti- kui venekeelne nahkhiireretk, kus tutvustatakse Kadrioru parki kui nahkhiirte elupaika. Lisaks on kohapeal olemas spetsiaalsed detektorid, mille abil on võimalik nahkhiiri märgata. Eestikeelset retke viib läbi zooloog Lennart Lennuk ning venekeelset bioloog Katerina Pesotski.

Õhtu lõpetab liblikate ööpüük, kus räägib entomoloog Aare Lindt, kuidas käib liblikate püük teaduslikul eesmärgil ning ülevaate saab ka Kadrioru pargis levivatest ööliblikatest. 

Kõik retked saavad alguse Eesti Loodusmuuseumi välknäituse telgist, mis asub Kadrioru pargi tagumises osas Jaapani aia lähistel. Telki jõudmiseks tuleks minna Kadri teel asuvasse parklasse ning sealt edasi parki jalutada.

Välknäitus samblikest lindudeni

Lisaks retkedele on avatud on välknäitus, mis tutvustab Kadrioru pargis levivaid linde, loomi, putukaid, taimi, samblaid ja samblikke. Kogu päeva vältel on kohapeal olemas ka spetsialistid, kes aitavad liike määrata ja vaatlusi sisestada.

Eelmisel aastal oli erinevates Eesti paikades kokku üle 40 vaatlusala, kus tehti kokku üle 7000 looduvaatluse. Loodusvaatluste maraton on pärjatud Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise auhinnaga 2018 kui parim uus algatus. Üle-eestiline ettevõtmine sai 2019. aasta alguses tunnustuse ka Keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo konkursil.

Loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaaskorraldajad portaal Linnuvaatleja, mitmed loodusharidust edendavad asutused ja vabatahtlikud üle Eesti.

Kogu Loodusfestivali kohta saab rohkem infot veebiaadressil www.loodusfestival.ee ning Eesti Loodusmuuseumi üritused on leitavad www.loodusmuuseum.ee

Kes aga loodusvaatlusele seekord ei jõua, saab kõrva loodusese suunata ka koduses keskkonnas. Veebilehel www.loodusheli.ee saab kuulata nii linnulaulu, ritsikate siristamist kui ka konnade krooksumist.