Kopli 2 aadressil asub praegu parkimisplats ning selle kõrval umbes sajandivanune hoone, kuid juba sügisest hakatakse nende asemele ehitama viiekordset korterelamut.

Uue eksklusiivse kortermaja lahendus selgus arhitektuurikonkursilt, mille võitis Hayashi Grossmidt arhitektuuribüroo. Ehitatava maja esimesele korrusele plaanitakse ehitada äriruumid koos kohvikute ja kaubanduspindadega.  

Kaamos kinnisvara juhatuse esimehe Taimo Mureri sõnul on hoone liigendatud kolmeks väiksemaks mahuks. „Me ei ole siia ühte suurt massiivset fassaadi projekteerinud, vaid hoone on liigendatud kolmeks trepikojaks. Seetõttu sobitub ta siia keskkonda võimalikult hästi,“ ütles Murer.

Mureri sõnul planeeriti algselt säilitada ka krundil asuv ajalooline hoone, kuid hinnates maja olukorda, sellest loobuti.

„Võtsime ekspertarvamuse muinsuskaitseametilt millest selgus, et antud hoone on ühest küljest nii amortiseerunud ning maja on juba korduvalt ümberehitatud selliselt, et sellel puudub muinsuskaitselik väärtus. Sellest tulenevalt leidsime, et me ei saa seda säilitada,“ ütles ta.

Tulevase kortermaja kõrval asuv krunt ootab hetkel samuti arendamist, kuid detailplaneering on sellele veel kehtestamata. Plaani kohaselt on plaanis vana maja säilitada täies mahus ja uus hoone ehitada vana maja taha. Kõrval asuv Kopli 4 kinnistu on samuti magus krunt, kuid hetkel pole selle arendusest veel juttu tehtud. Roheline puumaja jääb alles, sest on linnaosa üldplaneeringus määratud väärtusliku üksikhoonena.

Lähedal asuva maja, kus hetkel asub alkoholipood, võib tulevikus aga maha lammutada. Kõrguse mõttes jääb piirkonnas dominandiks pragune EKA hoone. Uutel arendustel on maksimum kõrguseks määratud viis korrust tagasiastega.

Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekti ja linnaplaneerija Jaak-Adam Looveeri sõnul on peamine küsimus selles, kas vanad armsad hooned peaksid ikkagi säilima või tasub nende asemele ehitada veidi suuremad hooned.

„Suuremad hooned toovad linna rohkem aktiivsust ja turiste, mistõttu on need sellised võistlevad kontseptsioonid, mida igas kohas vaadatakse,“ selgitas Looveer.

Samuti tõdeb Looveer, et kuna tegu on Bastioni välisservaga, võiks hoone esimene korrus olla suhteliselt aktiivse kasutusega, mis mahutaks nii äripindasid kui ka pakuks külastajale erinevaid teenuseid. Selle teostamiseks oleks vaja aga ümberringi teatavat hoonestuskõrgust ja -tihedust.

Augustis valmib Vana-Kalamaja tänava uuendus, mis muudab piirkonna paremini ligipääsetavamaks ka jalakäijatele.