Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. „Kui tänavu aprillis oli kaubavahetuse puudujääk 227 miljonit, siis mullu samal ajal oli see 532 miljonit eurot, mis tähendab, et puudujääk on ligi 305 miljoni euro võrra vähenenud. Ent jätkuvalt on tavapärane see, et Eestis imporditakse kaupu enam kui eksporditakse,“ lisas Leppmets.

Kaupadest eksporditi aprillis kõige enam elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 53 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu Eestist. Järgnesid puidu ja puittoodete (38 miljoni euro võrra) ning mitmesuguste tööstustoodete (14 miljoni euro võrra) ekspordi vähenemine. Enim suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (27 miljoni euro võrra), transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (11 miljoni euro võrra) väljavedu Eestist. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes aastases võrdluses kaks protsendipunkti, moodustades tänavu aprillis 68% koguekspordist.

Kaupu eksporditi aprillis Eestist kõige enam Soome (15% Eesti koguekspordist), Lätti (13%) ja Rootsi (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Guatemalasse ja Rootsi. Ameerika Ühendriikidesse viidi varasemast vähem elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, Guatemalasse mineraalseid tooteid, sh kergõlisid, ning Rootsi metalli ja metalltooteid, sh rauast ja terasest konstruktsioone. Enim kasvas kaupade eksport Türki, Singapuri ja Hollandisse. Türki viidi mullusest enam metalli ja metalltooteid, sh raua ja terase jääke, ning Singapuri ja Hollandisse mineraalseid tooteid, sh erinevaid mineraalseid õlisid.

Aprillis imporditi kaupadest enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige enam ehk 232 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu. Järgnesid metalli ja metalltoodete (58 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (50 miljoni euro võrra) impordi vähenemine. Enim ehk 23 miljoni euro võrra kasvasid nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui transpordivahendite import. Järgnes elektriseadmete sisseveo kasv 19 miljoni euro võrra.

Eesti peamine impordipartner aprillis oli Soome (15% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (11%) ja Läti ning Leedu (mõlemad 10%). Soomest ja Lätist imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sh maagaasi, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, ning Leedust mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid. Enim vähenes kaupade sissevedu Venemaalt, Leedust ja Soomest, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt ja Leedust osteti vähem mineraalseid õlisid ning Soomest elektrienergiat ja kergõlisid. Kasvas kaupade import Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Tšehhist. Taanist toodi Eestisse mullusest enam mehaanilisi masinaid ja elektriseadmeid, sh mootoriosi ja tuulegeneraatoreid, Ameerika Ühendriikidest elektriseadmeid, sh nutitelefone, ning Tšehhist transpordivahendeid, sh sõiduautosid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, aprill 2023

Eksport ja import kaubagruppide järgi, aprill 2023