„Positiivne on see, et pakutav teenus toob professionaalse abi peredele lähemale ja kannab sõnumit, et kiusamise probleem on piisavalt tõsine, et kasutada toimetulekul abi. Vanemad ja lapsed ei peaks selle murega üksi jääma,“ kommenteeris Swedbanki poolt pakutavat kiusamisvastast teenust SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) sisujuht ja juhatuse liige Kristiina Treial.

Kooliealiste laste tervisekäitumise uuringu järgi on kolmandik 11–15-aastastest õpilastest kogenud viimasel paaril kuul vähemalt korra kiusamist. Korduvalt on kiusamist kogenud kolmteist protsenti lastest. Olukord on tõsine ja mida aeg edasi, seda enam otsitakse probleemsele teemale lahendusi. Seepärast pakutakse ühiskondliku murekoha leevendamiseks nüüdsest esimest korda ka kindlustust, kusjuures teenus pole uudne mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.

Ebatavalist võimalust pakub eestlastele Swedbank, kelle elukindlustuslepingutesse ja ka lapse kogumislepingutesse antud teenus nüüdsest automaatselt sisse arvatakse.

„Kiusamisvastane teenus pakub psühholoogilist tuge perele juhul, kui laps vanuses 6–17 on kas kiusamise ohver või kiusaja,“ selgitas Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann. „Swedbanki elukindlustuse kliendid saavad kiusamisvastast teenust kasutada ilma lisatasuta, teenuse kasutamiseks on vaja olla vaid Swedbank Life Insurance SE klient.“

Reinmanni sõnul ei mõjuta antud teenuse kasutamine mingil moel kindlustuslepingu tingimusi – näiteks kindlustusmakseid või riskihindamist – vaid on lisandväärtuseks elukindlustuse klientidele kindlustuslepingu juures. Teenust pakub fond Fonds Plecs.

„Abi saamiseks ei ole tarvis tõestada, et koolis on probleeme,“ rääkis Reinmann. „Koostööpartner Fonds Plecs kasutab rahvusvahelist tunnustatud Robert Goodmani küsimustikku, mille alusel välistatakse mitte kiusamise juhtumid. Teenusega soovime olla vanemasõbralikud ja efektiivsed, lahendades probleeme ja pakkudes abi juba siis, kui on tuvastatud kiusamine. Juhtumi võib registreerida kohe, kui vanem märkab, et tema last võidakse kiusata. Sel juhul me kas selgitame vanemale olukorda, vajadusel rahustame või aitame konkreetsete sammudega, kuidas ja mida edasi teha.“

Kiusamine on keeruline ka lapsevanemale

Reinmanni sõnul tuleb selleks, et kiusamine lõppeks, vanematel oma lapsega sidet tugevdada, teha kooliga positiivset koostööd ning veenduda, et järgmise kahe nädala jooksul võetakse kasutusele kõik meetmed kiusamise ärahoidmiseks. „Seejärel tuleb juba tegutseda selle nimel, et lapsed mõistaksid, mis on kiusamine. Paranema peavad nende konfliktide lahendamise oskused ning emotsionaalne ja käitumuslik enesekontroll.“

Seetõttu antakse vanemale juhtumi registreerimisel ka detailsed juhised selle kohta, mida antud hetkel edasi teha lapsega sideme tugevdamiseks ja kiusamise takistamiseks. „Vanemad võivad vajada abi oma oskuste parandamiseks. Samuti võib juhtuda, et kiusamisega seotud olukord on väga keerukas,“ rääkis Reinmann. „Sellepärast ongi kaasatud kiusamisvastase teenuse spetsialistid, kes juhendavad, koolitavad ja vajadusel lahendavad spetsiifilisi probleeme koos vanematega.“

SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) sisujuht ja juhatuse liige Kristiina Treial kinnitas, et uudsel teenusel on kahtlemata oma väärtus. Samas saab seda, kui tõhus konkreetne teenus ikkagi lõppkokkuvõttes on, hetkel vaid oletada. „Loodan, et peatselt on ka andmeid, mille põhjal konkreetsemalt hinnata,“ rääkis Treial. „Positiivne on see, et pakutav teenus toob professionaalse abi peredele lähemale ja kannab sõnumit, et kiusamise probleem on piisavalt tõsine, et kasutada toimetulekul abi. Vanemad ja lapsed ei peaks selle murega üksi jääma.“

Treiali sõnul võib olukord, kus laps puutub kokku kiusamisega – olgu siis kiusatava või kiusaja rollis –  võib lisaks lapsele endale olla päris keeruline ka lapsevanema jaoks. „Sellega võib vanemal kaasneda mitmeid raskeid emotsioone nagu hirm, viha ja süütunne, mis võivad takistadada konstruktiivset reageerimist,“ selgitas Treial. „ Samas võidakse tunda ka ebakindlust selles osas, kuidas nüüd oma last kiusamisest välja aidata või teadmatust, kuidas teha koostööd kooliga. Usaldusväärne nõustamine kiusamise peatamise teel võib anda vanemale olulist tuge.“

Treial selgitas, et kui vanem oskab oma last paremini toetada ning kooli ja teiste osapooltega tõhusamalt koostööd teha, siis on suurem tõenäosus, et kiusamine õnnestub kiirelt lõpetada ja kahju suurenemine ära hoida.

„Küll tuleb meeles pidada, et koolis toimuva kiusamise puhul on kriitilise tähtsusega ka koostöö kooliga, sest klassis toimuvasse lapsevanema käed ei ulatu ja seal kiusamise peatamine, olukorra jälgimine ning klassis turvatunde taastamine jääb siiski suuresti õpetaja teha. Vanemad saavad siin aga koostööd tehes omalt poolt suureks abiks olla,“ rõhutas spetsialist.

Konfliktid saavad sageli alguse lapse muredest

Sama meelt on ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi KiVa meeskonna juht, klassiõpetaja Kertu Lehtsaar. „Kõik algab ikka kodust,“ tõdes ta. „Lapsed näevad ja võtavad üle selle, kuidas nende lähedased üksteisega suhtlevad, erinevates olukordades reageerivad või pingega toime tulevad.“

Lehtsaare sõnul saavad lastevahelised konfliktid ja tülid sageli alguse lapse isiklikest muredest. „See tähendab, et tal on endal suurenenud stress, mured kodus või trennis ja need pinged kanduvad ka kooli,“ rääkis Lehtsaar. „Selliste probleemide lahendamiseks ja edaspidiseks ennetamiseks oleks psühholoogi nõustamisest suur abi.“

Swedbanki poolt pakutava teenusega Lehtsaar veel kursis ei ole, kuid esmase kirjelduse järgi leidis kooliõpetaja, et tegemist on vajaliku toega. „Usun, et selline teenus võib mitmele perele suureks toeks olla. Nagu kirjeldasin, siis saavad mitmed konfliktid alguse lapse enda sisemistest pingetest ning kohtumised kogenud psühholoogiga saavad aidata mõtete korrastamisega,“ selgitas ta.

Üldise kiusamisolukorra kohta meie koolides leidis Lehtsaar siiski, et asi läheb aja jooksul aina paremaks. „Meil on ühe rohkem tublisid õpetajaid, kes kiusamisvastase programmi põhimõtteid ja tööriistu õpilastele õpetavad. Õpilased teavad juba 1. klassis mis on kiusamine, kuidas seda ära hoida ja proovivad ka iseseisvalt erinevaid konflikte lahendada. Ega meil võluvitsa ei ole ja muresid on ikka, aga oluline on see, et märkame, hoolime, lahendame ja suuname ka oma õpilasi sama tegema,“ tähendas ta.

Lehtsaare sõnul on üha rohkem ka edulugusid, millest kiusamisvastasele võitlusele innustust saada. „Võin kirjeldada juhtumit selle õppeaasta algusest, kus kahe 1. kooliastme noormehe vahel tekkis tüli, oli vastastikku narrimist ja tuli ette ka kähmlusi,“ rääkis ta. „Aeg-ajalt olid kaasatud ka erinevad klassikaaslased. Pidasime vestlusi noormeestega eraldi, ühiselt ja ka koos vanematega. Sõlmisime ühised kokkulepped ja liikusime edasi. Mõne aja möödudes viisime läbi järelvestlusi ning hoidsime suhete arengul silma peal. Tänaseks on need poisid sõpradeks saanud ja veedavad meelsasti koos aega nii koolis kui ka vabal ajal. Sarnaseid juhtumeid on meil mitmeid.“

Lehtsaare sõnul on oluline ka mõista, et tänasel päeval ei ole enam eriti nii-öelda klassikalisi juhtumeid, kus mingi kamp süsteemselt endast nõrgemat peksab ja alandab. „Pigem tulevad ette just arusaamatused, tehakse ebasobivaid nalju ja selle käigus saavad kellegi tunded riivatud,“ selgitas ta. „Seetõttu on osapoolte suhtlemisoskuste arendamine igati kasulik ja vajalik.“

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmann sõnul on teenusega kaitstud ka kõik isikuandmed – näiteks kiusaja rollis olnud lapse nimi – ning koolile teenuse osutamise käigus mingeid otseseid kohustusi ei kaasne. „Fonds Plecs konkreetsete isikute juhtumite kohta kolmandatele osapooltele infot ei jaga. Swedbank Life Insurance SE-le edastatakse vaid küsimus kindlustuslepingu olemasolu kohta,“ kinnitas Reinmann. Swedbank Life Insurance SE-le edastatakse vaid küsimus kindlustuslepingu olemasolu kohta. „Teenuse raames antakse lapsevanemetele nõuandeid, kuidas kooliga suhelda, aga otsekontakti kooliga ei toimu.“