Russalka piirkond on igal suvel hädas vetikatega, mis levitavad ebameeldivat lõhna. Vetikate kuhjumise põhjuseks on Läänemere eutrofeerumine ning ümbruskonnast merre kanduvad toitained. Kiireid lahendusi probleemile aga ei ole.
Täpsem oleks öelda, et haisu tekitavad mikroobid, kes vetikaid lagundavad. Vetikatele meeldib aga Tallinnas lahes, kuna rannajoon on soodsalt madal ja kivine ehk on, kuhu kinnituda. Teisalt saavad vetikad toitaineid Pirita jõest, mis kogub reostust valgaladelt, problemaatilised on ka nõukogude ajal ehitatud sademevee sissevoolu torustikud, mille kaudu jõuab merre mikroobiderohked sademeveed.
„Kahjuks on niimoodi, et need sademe sisselaskudes pole kahjus siiski vaid puhas sademevesi vaid analüüse tehes on leitud fekaalseid indikaatorbaktereid, näiteks kolibaktereid, mis näitavad, et sinna on reovesi sisse sattunud,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhtivspetsialist, merebioloogia doktor Kai Künnis-Beres.
Tallinna lahe ääres on siis üsna mitu äravoolutoru, kust tõenäoliselt jõuab merre reostunud vesi. Üks neist asub Inglirannas kus hiljuti avastati ka fekaalset reostust.
Teine probleemne koht võib olla Lasnamäe sademevee väljalaskeava, mida tähistavad suured betoonist blokid meres. Häda on selles, et sademevee äravooluga võivad olla ühendatud ka illegaalsed ühendused, kust kaudu võib merre lisanduda reovesi.
Tallinna vesi AS keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappaki sõnul uurivad nad rohkem sademevee valgalalt kust need reostused sisse tulevad. „Praegu oleme teinud nii, et me seirame väljalaske ja need vastavad kõik sademevee nõuetele. Aga sademeveele kehtestatud nõuded on sellised, mis võivadki rohkem neid toitaineid sisaldada. See ei olegi päris puhas vesi seal,“ ütles ta.
Lahendusi probleemile palju ei ole. Praegu koristatakse suvehooaegadel vetikad rannas ära, kuid et neid massiliselt ei tekiks, tuleks tekitada juurde liivariba või ümber ehitada mereäär Pirita teel.
