Lasnamäe muusikakoolist läheb laulupeole koguni kaks puhkpilliorkestrit, kusjuures nooremate mängijatega orkestris löövad trummi ja puhuvad trompetit alles päris mudilased. Sellele vaatamata musitseerivad kolmandate ja neljandate klasside poisid ja tüdrukud üheskoos nii vask- kui ka puupuhkpillidega, taustaks löökriistade rütmikas müdin. Siinkohal maksab mainida sedagi, et nii noorte mängijatega orkestreid tegutseb üle kogu Eestimaa vaid mõni.
Teiste seas mängib Lasnamäe muusikakooli orkestris 12-aastane Uku, kes on oma pilli õppinud kaks aastat ning üks vanemaid sama orkestri liikmeid. Laulupeoks treenis noor puhkpillimängija enda sõnul peaaegu terve aasta. “Minu lemmik pillilugu on “Majakene mere ääres”,” rääkis poiss. “See on mõtlik lugu. Muidu meeldivad mulle pigem hoogsamad palad.”
Uku jaoks on tänavune laulupidu esimene, kus ta saab pillimängijana üles astuda. “Enne ettemängimist mul erilist ärevust polnud,” rääkis Uku. “Need partiid on lihtsamad kui muusikakoolis antavad. Ometi oli väga hea tunne, kui laulupeole pääsemisest teada sain. Samas pääsevadki sinna enamasti kõik pillimängijad.”
Poisi sõnul on enne pidu ka veidikene ärevust, aga rõõm ikkagi ennekõike. “Tean juba laulupeo tunnet, olen seal varem koorilauljana osalenud,” lausus ta. “Ootan seda juba – samuti järgnevaid pidusid!”
Kõik mängijad olemas
Ka puhkpilliorkestreid dirigeeriva Mart Ausi sõnul on noorteorkestrid Eestis üsna haruldased, kuna nende loomiseks on vaja suurt hulka lapsi, kelle seas esindatud mitmesuguste pillide mängijad. “See peab ikka suurem kool olema, kus orkestri ülepea kokku saab panna,” nentis ta. Ausi sõnul on orkestreid, kus mängivad ainult kolmandate-neljandate klasside õpilased, ülepea vähe. “Veelgi noorematega orkestreid polegi,” tõdes ta.
Lasnamäe muusikakooli noorte puhkpilliorkestris on esindatud kõik vaskpuhkpillid alates metsasarvest kuni trompetite, tuubade ja tromboonideni, samuti puupuhkpillid klarnetitest flöötide ja isegi oboeni. “See on meie kooli puhul esimene kord, kus oboe õpilased ka laulupeole lähevad,” märkis Aus uhkelt. Ehkki puhkpille ja trumme seostatakse enamasti just poisslastega, on Ausi sõnul noorteorkestris nii poisid kui tüdrukud tegelikult üsna võrdselt esindatud. “Eks vaskpuhkpille mängivad veidi rohkem poisid, flööte jällegi tüdrukud, aga üldiselt leiab mõlemaid orkestrist üsna võrdselt. Ka löökpillimängijate seast,” selgitas ta.
Esmakordne on dirigendi sõnul, et pille mängitakse ka rongkäigu ajal. “Varem oleme rongkäiguga lihtsalt kaasa jalutanud, aga sel korral mängime samal ajal ka marssi,” rääkis ta. “Eks repertuaari õppimine ja laulupeoks valmistumine nii väikeste pillimängijatega on raske ettevõtmine küll, aga samal ajal väga tänuväärne. Lugude õppimine on olnud küll päris keerukas, aga õnneks on tehtud noorematele lihtsustatud partiid, mis asja tublisti kergendasid. Pealegi on tänavu tegemist ikkagi noorte peoga ja seepärast mõtlesimegi, et peame kindlasti osalema.”
Uku sõnul on tema marssimisega samal ajal pilli mänginud. “Kõige raskem võib olla palavus, ehk ka hingamise kontroll sammumise ajal,” arvas noor klarnetimängija.
Aus rääkis, et üleüldse on pillioskus ja üheskoos mängimine lastele laulmisest raskem. “Laulmine tuleb ju üsna loomulikult, kusjuures ega mudilaskooris ei pea ju nooti oskamagi. Laulad lihtsalt kõrva järgi,” ütles Aus. “Aga pillimängija peab tundma nii nooti kui oma muusikariista, lisaks veel teiste pillidega kenasti kokku kõlama.”
Tublil juhil tublid lapsed
Muu seas tunnistati Aus, kes juhib lisaks noortele ka vanemate pillimängijatega orkestrit, aasta orkestridirigendiks 2022. Lasnamäe muusikakooli puhkpilliorkester saavutas 2022. aasta Eesti puhkpilliorkestrite turniiril aga esimese koha. “Ka meie väikeste orkestrist liiguvad noored muusikud juba järgmisel aastal suuremate sekka edasi,” rääkis Aus. “Laulupeo repertuaari õppimisel oli suureks abiks, et meil on ka edasijõudnute orkester. Tänu sellele saime selle õppeaasta esinemistel kaks orkestrit ühtekokku mängima panna. Sellisel juhul kõlas muusika väga hästi ning väikesed veakesed ei hakka kah kõrva. Samas saavad noored pillimängijad rõõmustava kogemuse osaliseks ning arenevad jõudsalt edasi.”
Oma osa on Ausi sõnul sellelgi, et kõik orkestrid ja koorid, kes laulupeol osalevad, saavad tegutsemiseks toetust. “Ega see mingi väga suur summa ei ole, aga abiks ikka,” tõdes dirigent.
Ausi sõnul on lapsed peo eel rõõmsad ja elevil, kuigi paljude jaoks on tegemist alles esimese laulupeoga. “Ega paljud ei teagi, mis meid ees ootab. Sellele vaatamata olen üsna rahulik,” jäi dirigent optimistlikuks. “Eks tuleb teha veel lõplik pingutus, millega kaasneb tohutu organiseerimistöö – selleni välja, et kõik noored pillid ikka kindlasti kaasa saaksid ja noodipuldid enne esinemist paika sätitud. Kõik pisiasjad peavad paigas olema. Usun aga, et kõik laabub hästi ja pidu saab olema erakordne.”
