Rahvakunstiansambel Leigarid on vabaõhumuuseumis esinenud alates 1969. aastast. Esialgu välisturistidele rahvuslikuks meelelahutuseks mõeldud programmist kasvas aja jooksul välja traditsioon, millega on nüüdseks seotud juba õige mitu põlvkonda.
Leigarite noorterühmas tantsiv 15-aastane Anni Torop näiteks alustas alles mullu septembrist. “Laulupeol osalesin 2019. aastal koolikooris lauldes, kuid kahjuks läksid meie lauluõpetajad koolist ära, nii et mõtlesin: lähen tantsima!” rääkis Anni, kes nüüd on väga rahul, et Leigaritega liitus. “Poleks oodanud nii huvitavat seltskonda ja üldse on tants kuidagi hästi pikalt meil perekonnas olnud. Leigarites tantsisid varem ka mu ema ja isa, praegu nad enam ei tantsi ja olen õnnelik, et saan nüüd ise sellest üks osa olla.”
Kuigi mõned eakaaslased suhtuvad kohati ka imestusega, et mis mõttes sa sellise asjaga tegeled, ei ole Anni end sellest häirida lasknud. “Rahvatantsuga tegelevad ka paar mu sõbrannat, kellele see väga meeldib, ja nad on väga uhked,” kinnitas Anni. Samuti jagub tal toetavaid sõbrannasid, kes ütlevad: “Oo, kui tore, nii tubli oled!”
Pealtvaatajate rõõmustamise kõrval ongi just järeltulijate õpetamine saanud oluliseks ning loomulikuks osaks Leigarite tegevusest. Lisaks võtavad Leigarid oma esinemistel tihti ette ka selliseid mänge või tantse, millega saavad väikese juhendamise toel kohapeal liituda külastajad. “Käesolev suvi on meie 55. hooaeg, mil pakume vabaõhumuuseumis turistidele Eesti pärimuslikku tantsu, laulu ja mängu,” rääkis Leigarite tantsuõpetaja Mall Paulus. “Selle kõrval teeme ka teistsugust rahvatantsu nagu lava- ja autoritants.”
Pererühmana tantsupeol esmakordselt
Üldtantsupidudest on Leigarid osa võtnud juba 1970. aastast, alates 1997. aastast ka noorte tantsupidudest. “Üks väga eriline koosseis on pererühm, milles tantsivad mehed, naised, poisid ja tüdrukud koos,” lausus Paulus. Pererühmade liik osaleb tantsupeol teist korda; esimene ülesastumine leidis aset 2019. aasta tantsupeol. Pererühmana on Leigarid peol esimest korda. “Tallinnast tegelikult ei saanud peole selles liigis kandideerida, aga kuna ma ise olen tantsupeol pererühmade liigijuht, pidi mul olema see üks rühm, kelle peal ma tantse loon, töötan ja kõiki muid katsetusi teen,” selgitas Paulus.
Nõnda on Leigaritel erandina nüüd ka pererühm, kokku esineb pererühmasid tantsupeol 47.
Kõikidel pererühmadel on tantsupeo repertuaaris kaks tantsu. “Üks neist on laulumäng, mida me väljakul tantsime koos 1.-2. klassi rühmaliigiga,” kirjeldas Paulus. “Kaks liiki õppisid ühte ja sedasama tantsu natukene erinevat moodi, ja tantsuväljakul saame kokku. Kuna rahvapärased laulumängud on seatud tantsuks, loodame väga, et lapsed on hoolega laulmistki harjutanud, sest esile tuleb ka laul.” Teine tants on Mall Pauluse enda loodud tants pealkirjaga “Sillad koduväravasse,” mida väljakul tantsivad ainult pererühmad. “See on tants, kus suured ja väiksed koos tantsivad ja mängivad ning kõlama jääb koostegemise – mängimise ja toimetamise – rõõm,” rääkis Paulus. “Leigaritele ja mulle, kes ma olen ise lapsest peale Leigar, on hästi omane, et meil tantsivadki suur ja väike alati koos.”
Vaadates Leigarite igasuviseid vabaõhumuuseumi esinemisi, võib sealgi näha päris väikseid, suuri ja keskmisi lapsi koos vanaemadega tantsimas ühte ja sedasama, igaüks vastavalt oma oskustele ja eale. “Just niisugust emotsiooni ma proovisin ka “Sillad koduväravasse” tantsus esile tuua, kuidas suur ja väike on tantsuplatsil võrdsed ja saavad koos tegutseda,” rõhutas Paulus. “Kui seda ideed tantsupeo kontekstis välja tuua, on pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman loonud sildade kontseptsiooni. See tants etenduses esindabki mõtet, et sillad koju on alati olemas ja kodunt saavad alguse sillad, mis ulatuvad igale poole mujale. Mõttelised sillad koduni jäävad, ehk sul on tugi ja juur kodus alati olemas.”
Linn täis ootusärevust
Anni sõnul on peo ettevalmistused kulgenud töiselt ja tantsuliselt. “Meil on suhteliselt algaja rühm, hästi palju on uusi tantsijaid ja tantsupeo repertuaar on sel aastal suhteliselt keeruline,” rääkis ta. “Enne peo algust tegime rühmaga veel juuni keskel proovi, kus vaatasime üle platsil toimuvad liikumised.” Kuu viimasel nädalal algavad juba liigi- ja koondproovid.
Ootusärevust ja pabinatki jagub üksjagu. “Nii suure publiku ees ei ole ma kunagi tantsinud!” põhjendas Anni. Neiu lemmiktantsudeks on “Jalad maas” ja “Elotähti”. “Need on võrreldes “Vat nii!” tantsuga rahulikud ja neil on hästi ilusad kombinatsioonid, mis mulle tohutult meeldivad,” lisas ta.
Mõtiskledes varasemate ja kohe-kohe saabuva peo üle, märkis Paulus, et selleaastane laulu- ja tantsupidu on eriline juba seetõttu, et pidu lükati aasta võrra edasi – nii sai rahulikult valmistada. “Vahepeal oli tõesti väga keeruline tantsijatel kokku saada ja harjutada,” tõdes Paulus. “Kindlasti on olnud see hooaeg tantsijate kokkusaamise mõttes natukene keerulisem ning lastel ja noortel tantsutrennis käimise harjumus oli võib-olla vahepeal kadunud. Seda neile uuesti meelde tuletada ja meeldivaks teha oli hooaja alguses natukene keeruline.”
Nüüdseks on kõik halb mõistagi unustatud ning kõiki valdab peoelevus. “Iga pidu tekitab sellist mõnusat värinat, ja eks natuke ole ka hirmu, kas kõik need mustrid, mis on paberi peale tehtud, ka väljakul ikka jooksma hakkavad, aga samas on väga korralik eeltöö tehtud ja meeskond tubli ja töökas, nii et küllap läheb kõik hästi,” selgitas Paulus. “Peonädal on alati ühelt poolt väga pingeline, aga teiselt poolt jälle tõelist naudingut ja meelerahu pakkuv. Linn on ootusärevuses tantsijaid täis!”
