Eesti on väga rikka ja pika ajalooga riik, mis omakorda seletab seda, miks meil on elaniku kohta kõige rohkem muuseume Euroopas – meile tõesti meeldib vana asja meelde tuletada. Aga millised on üldse need inimesed, kes muuseume külastavad?
Igal aastal külastab muuseume tuhandeid inimesi kes tegelikult ei tea, millist tüüpi muuseumikülastajad nad on. Muuseumikaardi meeskond koostas muuseumikülastaja online-testi, mille põhjal selgus kuus lõbusat karakterit, mis paljastavad külastajate tegeliku pale. Tegelaskujud pani lõuendil elama kunstnik Marita Liivak ning muuseumitüübid kirjutasid lahti Lugejakiri.ee peatoimetaja Mart Siilivask ja muuseumikaardi turundusjuht Liina Pulges. Rändnäitus on avatud Balti Jaama Turu esisel alal ning liigub augustis edasi ka Tartusse ning Kadrioru parki.
Muuseumikaardi juhi Kert Kase sõnul on neil hea meel avada muuseumikaardi esimene ning loodetavasti mitte viimane välinäitus. „Selle näituse idee tuli umbes kaks kuud tagasi, kui alustasime muuseumikaardiga. Nägime, et muuseumikülastajaid on väga erinevaid ning otsustasime nad kaardistada, mille tulemusena koorus välja kuus karakterit,“ sõnas Kase.
Kuue karakteri seast leiab jõmmi, muuseumieksponaadi, suunamudija, isehakanud giidi, muuseumiterapeudi ning kõndiva entsüklopeedia külastajatüübid. Kõikide karakteritega on võimalik lähemalt tutvuda juba näitusel. Igaühel on võimalik teada saada, millise karakteriga ta kõige rohkem samastub, kui sooritada test www.muuseumikaart.ee/test vastates kuuele küsimusele. „Testi tulemusi palume võtta väga tõsiselt, sest me ei tee nalja,“ muigas Kase.
Kõige aktiivsem muuseumikaardi omanik on praeguseks kahe ja poole kuuga jõudnud muuseumisse 60 korda ehk keskeltläbi korra päevas. Teiselt poolt on aga palju ka neid kaardi omanikke, kes pole veel kordagi muuseumis käinud. Mõlemad äärmused on näitusel karakteritena esindatud.
Muuseumitüüpide tekstide koostaja Mart Siilivase sõnul kasutas ta kirjutamisel prototüübina tavalist Eesti inimest ning ka peeglit. Lisaks meeldib talle väga kasutada vanasõnu ning oma elu ja tööprotsessi nende järgi sättida. „Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, mistõttu pole ma viimasel ajal muuseumites sees palju käinud, küll aga olen vaadanud väljast ning nii sündisid ka karakterid,“ märkis Siilivask.
Kunstnik Marita Liivaku sõnul oli tal lihtne tegelaskujud lõuendil elama panna, kuna ees olid värvikad tekstid. „Kogu protsess oli minu kui kunstniku jaoks mõnus ning tänu hästi koostatud tekstidele ka laisk ülesanne. Ideaalne tasakaal infost ning visuaalsest vabadusest,“ märkis Liivak.
Muuseumikaardi turundusjuhi Liina Pulgese sõnul lisaks ta omalt poolt siiski veel ühe tüübi. „Ema muuseumis ehk ema, kelle ülesanne on vaadata, et lapsed ei teeks igast eksponaadist ’’käed külge’’ eksponaati ning neid ära ei lõhuks,“ lisas Pulges.
Pärast näituse avamist said kõik huvilised minna ka Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsiga Kalamaja inimestest ja lugudest inspireeritud tuurile. Näitus jääb Balti jaamas avatuks juuli lõpuni, kust liigub hiljem edasi Tartusse ning Kadrioru parki.
