Tallinnas on juures üks linna tutvustav teenus. Nimelt on ajaloohuvilistel nüüd võimalus oma silmaga vaadata, kuidas nägi 1939. aasta suvel välja linna üks tähtsamaid äritänavaid – Harju tänav – enne kui 1944. aasta 9. märtsil puruks pommitati. 

Selleks on vaja laenutada Vabaduse väljaku tunnelist VR prillid ning minna nendega linna peale jalutama. Virtuaalse ajarännaku “VR Tallinn 1939/1944” üks loojatest, ettevõtte Blueray VR suuna juht Egle Rääsk räägib, esialgu käib huvilistega kaasas juhendaja, kes jälgib, et programm toimiks.

Virtuaalsel ajarännakul kuvatakse vaatajale kõigepealt ette 1939. aasta eluolu, seejärel on näha Tallinna pommitamist ning viimaks juba varemeis Harju tänavat. Õige elamuse ajarännakust saab kätte liikudes just mööda Harju tänavat ennast.  Ka ajaloolane Jaak Juske uudistab tänavat läbi VR prillide ning ütleb, et tema pikaaegne unistus on olnud jalutada just 1939. aasta suvehommikul Harju tänaval.

“Ma hetkel olen Harju tänaval ja astun sisse hotelli “Kuld lõvi” peauksest. Kui veel ringi vaatan, siis näen ärisid ja sealpool on juba kino “Amor”. See oli kuulus kino, mis 1944. aastal sai otse pihta ja oli päris palju hukkunuid,” kirjeldas Juske läbi VR prillide nähtut ning lisas, et tegemist on väga eheda kogemusega ja kõige ägedam on see, et me pole kusagil ruumis, vaid päriselt liigumegi mööda Harju tänavat.

Juske sõnul oli Harju tänav enne sõda üks vanalinna esindusuulitsaid, kus olid mitmed kohvikud, kinod, hotellid ning kus liikus alati palju rahvast. Samas on peale kasvanud põlvkond, kes ei mäleta Harju tänavat sellest ajast, kui praegune pargiala oli tihedalt täis hooneid. Ka tänane avatud vaade Harju tänavalt Niguliste kirikule oli ju enne sõda suletud. “Seistes “Kuld lõvi” hotelli ees, ei näinud ju Niguliste kirikut, aga võib öelda, et virtuaalsel moel on Harju tänav taastatud,” lausus Juske.   

3D visuaalid, mida VR prillides näeme, on võimalikult ajastutruud, nende loomise taga on aga olnud tohutu töö. Blueray VR suuna juht Egle Rääski sõnul on Tallinna ajarännakut arendatud üle aasta. Arhiividest on üles otsitud kõikvõimalikud fotod, projektid, ka erinevate ehituslubade kinnitatud templitega versioonid. Kogu materjal on ka topelt üle kontrollitud. Infot on saadud ka inimeste mälestustest. “Kui me jõuame ka 1944. aastasse, siis seal on ka kuulda ühe inimese mälestus, kes oli pommitamise hetkel Harju tänava koha peal,” lausus Rääsk.  

Palju on olnud kõneaineks ka see, kas Harju tänaval taastada ennesõjaaegne hoonestus või mitte. Jaak Juske oleks sellega päri küll, kuid täpselt millisel moel, on juba omatte vaidlus. “See ei pea olema koopia, see võib olla mõne hoone taastamine,” ütles Juske.