"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
UURING Keskmine Eesti auto satub õnnetusse iga 278 000 km järel (0)
12. juuli 2023
Pilt on illustratiivne. Ilja Matusihis

Ükski auto ei ole õnnetuste eest kaitstud ja on täiesti normaalne, et sõidukid saavad iga paari aasta tagant väiksemaid või suuremaid kahjustusi. Auto läbisõidu teadmine võib palju rääkida auto minevikust, sealhulgas sellest, mitu korda see võib olla kahjustatud.

Selleks viis autoandmetega tegelev ettevõte carVertical Eestis läbi uuringu, et välja selgitada, mitu kilomeetrit auto tavaliselt läbib, kuni satub õnnetusse.

Autoõnnetuste arv Eestis väheneb

Sõiduki ajaloo teenusepakkuja mõõtis aastatel 2021-2023 auto läbisõidu ja õnnetuste arvu suhet. Andmetest selgus, et 2021. aastal sõitis keskmine Eesti auto 268 785 km kuni sattus õnnetusse, 2022. aastal 234 545 km ja 2023. aastal 278 403 km, mis viitab sellele, et nüüd saavad autod harvemini kahjustada.

“Sõidukil, mille läbisõidumõõdikul on 300 000 kilomeetrit, võib olla juhtunud rohkem kui 1 õnnetus. Samas kvalifitseerub õnnetuseks ka väike põrge või kriimustus, seega peaksid kasutatud auto ostjad enne konkreetse auto soetamist uurima, milliseid kahjustusi on sõiduk kandnud,” selgitab carVerticali autoekspert Matas Buzelis.

Kuigi väiksemad kahjustused ei tohiks mõjutada otsust konkreetse sõiduki soetamise kohta, võib raske õnnetus tähendada, et autol on struktuurikahjustusi ja see ei pruugi enam sõitmiseks turvaline olla.

Teistes Euroopa riikides esineb sõidukitega rohkem õnnetusi

Naaberriigis Lätis on kahjustuste suundumused teistsugused. Seal langesid näidud 2021. aasta 240 247 km-lt 2023. aasta 188 626 km-le. Keskmine Läti auto läbib nüüd 52 000 km vähem kui mõned aastad tagasi, kuni ta satub liiklusõnnetusse.

Nagu uuringust selgub, sõitsid Eesti autod 2023. aastal 89% rohkem kilomeetreid kui ELis keskmiselt, kuni sattusid õnnetusse. See tähendab, et eestlased kahjustavad oma autot harvemini kui teiste riikide juhid. Kuna kahjustusi siiski esineb, võivad mõned ebaausad müüjad üritada sõiduki ajalugu varjata ja sellega auto müümisel rohkem raha teenida.

“Ostjad ei tohiks kasutatud autosid käsitleda kui täiesti uusi sõidukeid. Iga autojuht eeldab, et tema auto on heas korras, kuid tegelikkuses ei ole see alati nii. Meie hinnangul on 52,4% kasutatud sõidukitest vähemalt korra kahjustada saanud. Seepärast peaks kogu autoostuprotsessis olulist rolli mängima ajalookontroll koos proovisõidu ja füüsilise ülevaatusega volitatud töökojas,” ütleb Buzelis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.