Enamik hoonetest on Lasnamäele ehitatud nõukogude ajal, mil ajanappuse tõttu lahendati valdav osa vajadustest tüüpprojektidega – lasteaiad, kortermajad, koolid jne. Keegi ei plaaninud siis midagi väga pikalt ette ega arvestanud sellega, et autodest, mis siis olid luksus, saab kunagi tavapärane asi ja igal perel saab olema vähemalt üks sõiduk. Keegi ei mõelnud sellele, et inimeste väärtushinnangud võivad muutuda ja tulevikus hindab inimene elukohta valides mitte ainult konkreetset korterit, vaid ka läheduses olevaid teenuseid ja linnaruumi. Linnaruumi puhul räägime aina rohkem roheluse säilitamisest, loogikast, mugavusest, kergliiklejatest, loomadest, putukatest ja rekreatsioonialadest. See kõik on meie aja trend, mida peame nüüd integreerima nõukogude aja betooni sisse.
Ajad on muutunud ja muutuma peab ka linnaruum. Uuemates arendustes on tänapäeva vajadustega arvestada oluliselt lihtsam. Juba detailplaneeringute faasis arvestatakse kohustusliku parkimisvajadusega ehk on olemas parkimiskohtade normatiiv. Samuti lepitakse kokku minimaalse roheluse protsendis ja luuakse vaba aja veetmise võimalused. Vana elamufondi puhul on olukord keerulisem ning tuleb otsida kompromisse. Lasnamäel, mis on ajalooliselt paekivi kaevandamise koht ning kuhu on kümnete aastate jooksul lisatud palju betooni ja asfalti, on tänapäeva vajadusi ja rohelust integreerida veelgi keerulisem, kuid mitte võimatu.
Juba varasematel aastatel on ehitatud mitu tänaseks väga populaarseks saanud parki. Ainuüksi Baltikumi kõige suurem, Tondiraba park, on meie linnaosa pärl, mis tõmbab kohale huvilisi mitte ainult teistest linnaosadest vaid ka teistest linnadest ja riikidest. Eelmisel aastal sai Katleri-Paasiku piirkonna roheala uue ilme, tekkis uus viljapuude allee. Sel aastal ehitame Seli metsaparki, mis muudab linnaruumi turvalisemaks, mugavamaks ning pakub erinevaid vaba aja veetmise võimalusi Ümera asumi elanikele. Järgmisel aastal läbib uuenduskuuri ka meie linnaosa kultuurisüda, milleks on Pae park. Lisaks annab suure panuse sellesse, et hallid tüüpprojekti järgi ehitatud jalakäijate sillad saaksid eriilmeliseks, juba neljandat aastat järjest linnaosavalitsuse poolt elluviidav projekt “Lasnamäe rohelised sillad“. Samuti tahame muuta sillad ligipääsetavamateks. Projektid on valmis ning juba varsti algavad ehitustööd. Edaspidi saab sildadelt liikuda mugavamalt ja turvalisemalt bussipeatustesse, mis asuvad Laagna teel. Iga aastaga paraneb kõnni- ja jalgrattateede olukord. Ainuüksi praegu ehituses olev Tondiraba-Kadrioru vaheline kergliiklustee muudab linnaosa elukvaliteeti. Ei saa üle ega ümber Klindipargi projektist. Suurem osa 9-km pikkusest pargist hakkab kulgema just piki Lasnamäed.
Tallinna Rohelise pealinna projektid toovad omakorda meie linnaossa mitmeid toredaid projekte ja lahendusi. Eeskätt räägime väiksematest sekkumistest, mis on osa Tallinna Euroopa rohelise pealinna projektist „Rohejälg“, mille eesmärk on parandada rohealade kvaliteeti, tuua sisse uut haljastust ja parandada ruumilist kvaliteeti tiheda asustusega kohtades. Sealjuures toetatakse linnasiseste rohevõrgustike kujunemist ning katsetatakse uudseid linnaruumilisi lahendusi nii ruumikorralduse muutumise kui ka prototüüpide näol. Linnaossa tuleb 3 uut toidusalu. Haljasaladele rajatakse nn toidumets ehk viljapuude ja marjapõõsastega minipark. Pae parki ja Tondiloo parki loome lilleniidud ja 9-sse kohta tulevad varjupuud. Me näeme, et elanike ootused on antud valdkonnas suured ning kindlasti jätkame nende projektidega ka järgmistel aastatel.
Veel üks uus lahendus, mis tekib Lasnamäele tänu Tallinna Euroopa rohelise pealinna projektile, on Mustakivi uus rekreatsiooniala. Me oleme juba ammu rääkinud kohalikele elanikele, et Mustakivi tunneli ümbruskond peab tulevikus muutuma hubasemaks ja ühtsemaks linnaruumiks. See nõuab aega ja suuri investeeringuid, linn töötab selles suunas. Senikaua, kuni suurem projekt valmib, teeb Tallinna linn koostöös Arhitektide Liiduga Mustakivi piirkonnas ruumilisi sekkumisi. Planeeritud sekkumised muudavad linnaruumi mugavamaks, pakuvad uusi tegevusvõimalusi ja tugevdavad koha visuaalset identiteeti. Planeeritav ruumiline sekkumine tugineb “taktikalise urbanismi” nime all tuntud metoodikale. Tegemist on kiiresti valmivate ning katsetuslike ruumiliste muutustega. Seetõttu erineb see linnaruumi suuremamahulisest rekonstrueerimisest, mis nõuaks pikemaajalist planeerimist ja elluviimist. Eesmärk on saavutada kiiremat tulemust linnaruumi parendamiseks ja testida uusi ruumilisi lahendusi. Uus ala saab valmis juba selle aasta septembris, siis hakkavad seal toimuma elanike jaoks erinevad tegevused.
Eelnevalt kirjeldatu on vaid väike osa tegevustest, mida Tallinna linn koostöös erinevate koostööpartneritega Lasnamäel ellu viib. Oleme liikumas betoondžungli imagoga linnaosast mugava, turvalise ja täisväärtusliku elukeskkonnaga linnaosa suunas.
Autor: Julianna Jurtšenko, Lasnamäe linnaosa vanem.
