Haridus- ja noorteamet (HARNO) on noorte kaasamiseks loomas mitusada tuhat eurot maksvat veebilehte, mille kohta on viimastel päevadel kõlanud palju kriitikat ning ka ministrid nentisid, et praegu välja hõigatud kujul ei näe nad veebilehel mõtet, kirjutab Postimees.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE), kes on ühismeedias juba paar päeva varemgi vihjanud, et veebileheks mõeldud raha võiks minna mujale, sõnas neljapäevasel pressikonverentsil, et endise omavalitsusjuhina jääb talle projekt küsitavaks, vahendas BNS.

Tema hinnangul saaks iga omavalitsus, kes noori kaasata soovib, seda teha kordades efektiivsemalt. “Selleks ei ole ilmselt vaja üle-eestilist süsteemi. Arvan, et see tekitab kohalikes omavalitsustes liigset bürokraatiat ja ei täida eesmärki. Teisalt arvan, et see jääb noortele kaugeks.”

“Kui me räägime digihüppest, siis minu tunnetus on, et meie noored on juba palju kaugemale oma digiarengus hüpanud. Mõni keskkoolinoor loovtöö korras teeks ilmselt selle mõne kuuga ära,” arvas Võrklaev.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et olles nüüdseks teemasse süvenenud, ei saa ta öelda, et veebilehe loomise eesmärk oleks pelgalt noorte kaasamine. Küll aga on ka Kallase jaoks kaheldav, kas portaali on üldse vaja. 

“Teine on juriidiline pool. Tegemist on Norra riigi rahadega ja see on suurem projekt kui ainult see veebiportaal. Nad on rahastusotsuse teinud ja projekt käib juba pikemat aega. Üldiselt ei ole ministril voli norrakate tehtud otsuseid oma rahastusmeetmete sisu osas ümber vaadata.”

Haridusminister sõnul ei pruugi loodav leht olla kasutu, kuid samas ei ole ta sada protsenti veendunud, et praegusel kujul oleks projekt eesmärgipärane. “Me muudame seda, aga sellest on vara veel rääkida,” lisas ta. 

Platvormi eesmärk on õilis – kaasata enam noori kohaliku omavalitsuse töösse

Haridus- ja Noorteameti valdkonna juht Roger Tibar selgitas ERRile, et käsitletavad teemad võivad olla seinast-seina. “Need võivad olla seotud sellega, et näiteks liikumispuudega noored ei saa kuskile ligi kohalikus omavalitsuses. See võib olla ka seotud mõne jalgrattateega, mida soovitakse juurde,” selgitas ta ning lisas, et teema võib olla seotud ka näiteks välijõusaaliga või mõne omaalgatusliku projektiga.

Rahastus tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmeetmest. Lõviosa 275 000-eurosest eelarvest läheb veebikeskkonna arendusele. Tibar selgitas, et enne hanke üles panemist tegid nad summa osas ka eeltööd. “Me natuke arutasime ka ekspertidega, mis see summa umbes võib olla ja öeldigi, et selliste suuremahuliste arenduste puhul see pole isegi kõige suurem summa, mis sinna võiks kuluda,” ütles Tibar.

Süsteemiarhitekt Andres Kütt: üritame minna lahendama mingisugust sisulist probleemi IT-lahendusega

Rahvusringhäälingule antud kommentaaris tõdes süsteemiarhitekt Andres Kütt, et tema silmis keskendutakse projektis liialt kulukatele tehnilistele lahendustele. “Ükski IT-inimene, kellega ma olen rääkinud, ei ole leidnud, et see võiks üldse nii palju maksta,” kommenteeris Kütt ja lisas, et üritatakse minna lahendama mingisugust sisulist probleemi IT-lahendusega, mis on tema sõnul hästi tüüpiline ja halb praktika.

“Kuidas te panete ühte keskkonda tööle seitsme-aastase ja 26-aastase? Nagu internetis keegi tabavalt väljendas, et nagu peitusemängust ülikooliõpinguteni saavad probleemid olema inimestel,” jäi süsteemiarhitektile segaseks.

Mis lõpuks HARNO projektist edasi saab ja kuidas plaanitakse noori kaasata omavalitsuste töösse tulevikus, näitab vaid aeg.