Turvafirmade sõnul põhjustavad valehäireid reeglina hooldamata valveseadmed, koduparasiidid või inimlikud vead maja valvesse panekul. Kuidas kontorollida oma koduseid valveseadmeid ning vältida olukorda, kus reaalse ohu korral jätab süsteem häiresignaali sootuks edastamata?

Paigaldades koju valvesüsteemi soovime, et see tagaks meile tõhusa kaitse ning meelerahu ka eemaloleku ajal. Pole aga midagi tüütumat, kui keset puhkepäeva heliseb telefon, mis teavitab kodusest häirest ning kohale jõudes selgub, et tegemist oli järjekordse valehäirega. Turvatunde asemel rikub see puhkepäeva, külvab ebavajalikku paanikat ning sillutab teed järgmise alarmi ignoreerimisele. 

Sissetungijatest pisimutukad

Turvafirma G4Si andmetel osutuvad umbes 24 protsenti kõikidest väljakutsetest valehäireteks. Pealtnäha üllataval kombel saavad häire tekitamisega hakkama isegi koduparasiidid – näiteks võrku kuduv ämblik või hiirepere, kes tunneb ära, kui ilmad hakkavad jahedamaks kiskuma ja on tarvis õuest tuppa kolida.

„Sügiseti leiavad erinevad putukad, aga ka hiired, et turvaseadmed on neile mõnusa maja eest, kus näritakse puruks kaableid ning kogu tegevus võib põhjustab häireteateid, kui satutakse liikumisanduri vaatevälja,“ selgitas G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul. Kui proovida närilistest mürgisööda abil vabaneda, tuleb samuti olla kindel, et sööt ei satuks anduri vaatealasse, kus võib see omakorda häire jälle esile kutsuda.

Lisaks pisimutukatele põhjustavad valehäireid ka hooldamata valvesüsteemid, mis võivad edastada nii massiliselt valehäireid kui lõpetada signaalide edastamise sootuks. „Valvesüsteemide rikke korral seisneb suurim oht selles, et reaalse sissemurdmise korral süsteem tööle ei hakka ja signaal ei jõua turvafirma juhtimiskeskusesse,“ selgitas Tuul.

Hooldus kui elementaarsus

G4S-i sõnul peaksid omanikud koduseid turvaseadmeid hooldama vähemalt korra aastas. Suvekodu seadmed tuleks üle kontrollida aga nii kevadel linnast tulles kui ka sügisel taas linna naastes, kuna kütmata ruumides lühendavad akude eluiga temperatuurikõikumised ning sellest tulenev niiskus. Kõige haavatavamad on sellistes tingimustes patareide pealt töötavad juhtmevabad andurid.

Ka valveteenust pakkuv ettevõte Forus tunnistab, et valehäired on tehnilise valveteenuse paratamatu osa, millega tegeletakse igapäevaselt ning kogumahust on neil valehäirete osakaal vähemalt 30 protsenti. Foruse juhatuse liikme Raimo Heinami sõnul nimetatakse ekslikult kõiki sissetungi või tulehäirega otseselt mitte seotud häireid nii-öelda valehäireteks. Tegelikult tuleks aga eristada tehnilisi valehäireid (ing.k. false alarms) ja põhjusega niinimetatud tüütuid häireid (ingl.k. nuisance alarms). „Valehäired on eelkõige süsteemi poolt põhjustatud selge põhjuseta häired. Tüütud häired on need häired, millel on selge põhjus ja süsteem reageerib mingitele oludele nii, nagu on seadistatud, kuid häire põhjus ei ole otseselt sissetung või tulekahju,“ selgitas Heinam. Neil kahel on tema sõnul väga keeruline vahet teha, kuid lahendused mõlema minimeerimiseks on oma olemuselt väga erinevad.

Heinam märgib, et iga häire ei tähenda automaatselt kohe väljakutset ehk suur osa valehäiretest või tüütutest häiretest suudetakse tehniliselt, inimese kogemusel või video toel eristada ning igale sedalaadi häirele patrulli automaatselt ei saadeta ehk häire ei tekita alati väljakutset.

Sarnaselt G4Si praktikale on ka Foruse sõnul peamisteks valehäirete põhjustajateks ikkagi ebakvaliteetsed, vigased ning hooldamata seadmed. Lisaks mängib nende sõnul sageli rolli ka inimfaktor. „Valveobjekti valvestamisel on oluline veenduda, et uksed ja aknad oleksid suletud ning andurite töövälja ei jääks liikuvaid esemeid. Tihtipeale on häire põhjuseks ka inimlik viga, kus kasutaja sisestab valvealasse sisenedes vale koodi, unustab koodi üldse sisestamata või ei lahku peale valvestamist objekilt lubatud viiteaja sees,“ tõdeb Heinam.

Valveseadmete hoolduse peaks läbi viima hooldusspetsialist, kes kontrollib üle kõik turvasüsteemi osad, testib neid ning vajadusel reguleerib ning puhastab. Lisaks hindab hooldusspetsialist valvesüsteemi üldist töökorda ning jagab soovitusi süsteemi kasutamiseks või teeb ettepaneku mõni seade välja vahetada.

Saamata jääv kindlustusraha

Samuti tõdeb turvalahendusi pakkuv firma Viking Security, et valehäirete peale kuluv aeg ja tähelepanu on märkimisväärne. Tegeleda tuleb nii valehäirele reageerimisega, häire põhjuste väljaselgitamisega, valvetehniku saatmisega, vigade parandamisega jne. Tihtipeale toimub see kõik väikeses ja tülikas ajaaknas, näiteks reede õhtul, mis tekitab kliendile ebamugavust ning turvateenuse pakkujale üsna suurt aja- ja rahakulu.

Viking Security sõnul tuleb neil klientidega süsteemse hoolduskohustuse täitmisest aeg-ajalt ikka ja jälle üle rääkida. Valveteenuse osutamisel on kliendi kohustus hoida valvesüsteemid töökorras ning neid regulaarselt hooldada. See tagab valvesüsteemide töö ka sissemurdmiste ajal – sellest sõltub, kas turvaettevõtteni jõuab info piisavalt kiiresti, et operatiivselt reageerida. Paraku, kui süsteem ei ole töökorras või on hooldamata, siis häiresignaali turvaettevõte ei saa.

Samuti peaks iga kinnisvaraomanik teadma, et kui omapoolne hoolsuskohustus on täitmata, jääb õnnetu olukorra puhul ilmselt saamata ka kindlustusraha.

„Kui hoone on kindlustatud ning kindlustuslepingus on märgitud, et hoonel on tehniline valve, siis enamasti eeldatakse sel juhul regulaarset süsteemide hooldust – st kahju tekkimisel kontrollib kindlustus enne väljamakse tegemist, kas hooldus oli tehtud,“ selgitas  Viking Security häirekeskuse juht Ergo Oolup. Kui kriisihetkel valvesüsteem ei tööta, on kulu ja kahju kuni tuhandeid kordi suurem, seega iga nurga alt vaadates on ka puhtmajanduslikult kasulik süsteemid korras hoida.

Andurite tööpiirkonda tasub hoida puhtana

Foruse praktika näitab, et lisaks süsteemi hooldamisele oluline ka kasutajal ise igapäevaselt hoolas olla. „Näiteks välialade valvestamisel tasub hoida andurite tööpiirkonda puhtana nii lumest, kõrgest heinast ja võsast, vältida liikuvaid objekte ning lendavat prahti valvataval alal. Tubasemates oludes tuleks toidu tegemisel kasutada ventilaatorit, et tekkiv aur või suits ei satuks anduri tööpiirkonda,“ selgitas Heinam. Samuti paneb ta südamele, et hoolas tasub olla ka ruumidest sisenemistel ja väljumistel ehk korrektselt objekt valvestada ning valvest maha võtta.

Ka G4S-i turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson toonitab, et seadmete regulaarne hooldus on sama tähtis kui valvesüsteemi kasutamine. Turvaseadmeid on soovitatav omanikel endilgi aeg-ajalt testida. „Igal anduril on töökindluse kontrollimiseks olemas testfunktsioon, millega tasuks seadmed enne pikemat äraolekut üle kontrollida. Testimisest peab kindlasti teavitama ka turvafirmat, et ekipaaž ei sõidaks valehäire peale kohale,“ selgitas Orasson.

Lisaks valvesüsteemi kohapealsele häire rakendumisele on oluline testida signaalide jõudmist ka turvafirma juhtimiskeskusesse, mida oskab kõige paremini teha turvafirma tehnik.