Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis esmaspäeval kooskõlastamisele määruse, millega eraldatakse abi- ja toetusvajadusega inimestele eluasemete ehitamiseks 23,4 miljonit eurot, vahendas BNS.
“Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud eluiga – üle 65-aastased Eesti elanikud vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses,” kommenteeris sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo pressiteates.
Eraldatud toetusega saavad kohalikud omavalitsused ehitada ligipääsetavaid ja ökonoomseid hooneid vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle olemasolev eluruum ei vasta nende abivajaduse kriteeriumitele ja mida ei ole otstarbekas ümber ehitada, kas siis nende tehnilise seisukorra, asukoha, suuruse või mõnel muul põhjusel.
“Eesti hoolekandepoliitika põhimõtteks on, et kõigil, sealhulgas hooldusvajadusega inimestel, on õigus elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu,” toonitas Riisalo. “Hooldusvajadusega inimestele tuleb tagada nende vajadusest lähtuv kõrvalabi ja hooldus ning nende iseseisvat toimetulekut tuleb toetada eeskätt nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas,” lisas minister.
Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev hoone ühe- ja kahetoaliste korteritega, milles on kööginurk, tualettruum ning pesemisruum. Samuti võib hoones olla abiruume ning ruume toetatavate ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks. Hoone ümbrus, arhitektuur ja siseruum peavad vastama tervikliku ja säästvale elukeskkonnale, kus on ühendatud kunstilised ning nutikad eri- ja tehnoloogilised lahendused ning arvestatud universaaldisaini põhimõtteid.
Omavalitsuste seas viidi läbi ka kogukonnapõhise toetatud eluaseme meetme rakendamist puudutav küsitlus. Eesti 79 omavalitsusest vastasid küsimustikule 15. Küsimustiku vastustele tuginedes on meetmesse loodud ka võimalus, et omavalitsused võivad esitada toetatud elamise rajamiseks ühise taotluse. Omavalitsuste finantsvõimekuse ja laenuvahendite kaasamise vajaduse küsimuse vastustest tulenevalt on taotlemisel rakendatud ka diferentseeritud omaosalust.
Arvestades Eesti elanikkonda, elab suur osa enam kui 65-aastastest inimestest liftita elamutes, kus liikumispuudega inimestel ei ole võimalik igapäevatoimingutega iseseisvalt toime tulla. Hajaasustuses on probleemiks samuti ligipääsetavuse nõuetele mitte vastavad, tihti elukeskkonnana amortiseerunud ning pesemis- ja tualettruumita eluruumid. Statistikaameti 2021. aasta andmetel elas 65+ elanikest veevarustuseta eluruumides 2426, pesemisvõimaluseta eluruumides 1921 ja tualettruumita eluruumides 3805 inimest.
2020. aasta andmetel hindas ligi 21 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud. Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadusega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste tagamise järele.
Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondi kaasabil.
