"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rahandusõppejõud: Iga laenaja peab arvestama ka negatiivse stsenaariumiga (2)
04. august 2023
Rahandusõppejõud Tõnn Talpsepp Raul Mee/Äripäev/Scanpix Baltics

„Igaüks peabki arvutama läbi ka negatiivsed stsenaariumid, kas ja millistel juhtudel on laenu võtmine ikka jõukohane ka siis, kui intressid peaksid kõrgele tasemele jääma veel mõneks ajaks,“ kommenteeris Taltechi finantsökonoomika õppejõud Tõnn Talpsepp ülikõrgeks kerkinud pankade laenuintressi määrasid.

Juuli lõpus tõstis Euroopa Keskpank taas intressimäärasid ning see ulatub juba 4,25 protsendini. Eesti Panga juhi Madis Mülleri hinnangul on keskpanga intressimäärade tõstmised selgelt mõju avaldamas. Kerkinud on nii pangalaenude kui ka hoiuste intressimäärad, vähenenud on uute laenude maht ning kõrgemad intressimäärad vähendavad nõudlust majanduses.

Talpsepa sõnul on Euroopa Keskpanga baasitressi tõstmisel otsene mõju kõigi uute laenude intressidele ning varasematele ujuva intressimääraga antud laenudele. Kuna keskpankade rahapoliitilised otsused toimivad alati viitajaga, siis võtab ka intressi tõstmise mõju jõudmine majandusse alati mõnevõrra aega.

„Rekordkõrged intressid pärsivad uute laenude võtmist nii ettevõtete poolt investeerimiseks kui ka eraisikute laenuotsuseid. See on olnud ka keskpanga eesmärgiks, et võidelda äärmiselt kõrge inflatsiooni vastu ja jahutada majandust, sest ka väga kõrge inflatsioon mõjutab majandust samuti negatiivselt,“ selgitas Talpsepp.

Samas peab keskpank leidma mõistliku viisi, millisel tasemel baasintresse hoida või vajadusel ka langetada, et inflatsiooni kontrolli alla saades mitte majanduskasvu liialt pärssida. „See on oodatav ja loomulik, et kõrgete intresside keskkonnas ei soovi nii palju laenata ei ettevõtted ega eraisikud,“ järeldas ta.

Kiirem või aeglasem tee

Erinevad hinnangud näitavad, et enamiku eluasemelaenudega seotud kuue kuu Euribor võib tõusta aasta lõpuks praeguselt 3,9 protsendi tasemelt 4,2 protsendile. Euribor võib kahaneda alles tuleval aastal, kuid langus ei tule suur. Samas Euroopa Keskpank võib baasintressimäärasid kergitada veel ka sügisel.

Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et keskpanga intressimäärade senisele tõstmisele ei olnud alternatiivi. „Nüüd edasi saab keskpank valida, kas tõsta intressimäära kiiremini ja saada inflatsioonist kiiremini lahti või valida aeglasem tee ja tõsta intressimäärasid vähem. Kiirem tee võib viia madalama inflatsioonini aastaga ja siis saab ka intressimäära langetada. Aeglasema tee valimisel aga jääb inflatsioon ja jäävad intressimäärad kõrgeks aastateks. Seda on varasemad kogemused inflatsiooni ohjamisega selgelt näidanud.“

Intressimäära tõstmise tulemusel on inflatsioonimäär stabiliseerunud. Selles on kindlasti rahapoliitika roll näha. Selleks, et keskpank oleks aga kõik teinud, et inflatsiooniga võidelda, peaks intressimäär ületama oodatavat hinnatõusu. „Euroalal pole intressimäär kiirele hinnatõusule järgi jõudnud, kuid näiteks USAs ületab intressimäär juba eelneva aasta inflatsiooni ja hinnatõusu ootuse,“ tõi Uusküla näiteks.

Ta näeb, et vaid suur majanduslangus, nagu oli seda aastate 2008-2010 episood, võib hinnatõusu ja intressimäära kiirelt alla tuua. Praegu ei ole see aga väga tõenäoline. Keskpank ei saa eeldada, et inflatsioon ise kaob.

Säästud kaovad

Suure hinnatõusu ootuse ja hinnatõusu taustal on inimesed oma sääste kulutanud. Nii on Euroopas tervikuna hoiustel vähem raha ning väljavaade ei näita hoiuste kasvu. Kuna hinnad on kasvanud, on hoiuste ostujõud märkimisväärselt kahanenud. Pikemas perspektiivis on hoiused taas kasvamas, et koguda vajalik rahatagavara.

„Nii pered kui ka ettevõtted on juba intressimäärade kasvu taustal laenamist vähendanud ja vähendamas. Ehkki intressimäärade kasvu võimalust teadvustati juba enne, siis peeti seda väga ebatõenäoliseks. Seepärast on intressimäära tõus mõjutanud ka neid, kellel on pikaajalised laenukohustused. Kõrge intressmäär on piiramas osade klientide võimet laenu võtta,“ nentis Uusküla.

Samas on jällegi kinnisvara ostujõud aastaga märkimisväärselt paranenud, sest korterite ja majade hinnad on veidi langenud ja palgad kasvanud. See tähendab, et keskmise palga eest saab nüüd suurema korteri osta kui aasta varem.

Ka Luminori panga esindaja kutsus laenajaid laenukohustuste võtmisel alati vaatama oma laenuvõimet realistlikult, et oleks kindel, et laenud saaksid kenasti tagasi makstud. „Kõrgem intressimäär on üks aspekt, mida peab laenu võtmisel arvestama lisaks töökoha kindlusele ja muudele oodatavatele kulutustele,“ märkis ta.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Hea soovitada
11. aug. 2023 10:26
aga häda on selles, et lõviosa laenajatest moodustavad need, kes millegagi eriti ei arvesta. Ja veel vähem võetud laenu võimalike negatiivsete tagajärgedega. Need pälvivad tähelepanu tavaliselt alles siis, kui kohtutäitur juba uksele koputab!
kelle keskmist sa mõtlesid?
6. aug. 2023 01:47
pankurid, Eesti Energia, jmt.?

Seotud artiklid