„Ootame, et meie uue kooli seinad ja uksed kõnelevad meiega. Kooli ei ole oodatud vaid õpilased ja koolipersonal, vaid ka laste vanemad ja miks mitte ka esivanemad, kes hakkavad siin näiteks savist asju voolima,“ rääkis Hiiu kooli direktor Marika Pettai ootustest ja lootustest renoveeritavale vanale ja uuele ehitatavale koolimajale.

Hiiu koolis, mis sulges ümberehituseks kooliperele oma uksed, tutvustati kooli tervikrenoveerimise projekti. Hanke tulemusena tunnistati parimaks Innopolis Insenerid OÜ ideekavand Kaks maja.

Pettai sõnul tahab Hiiu kool olla avatud kogukonnakool, kus õpivad õnnestunud õppijad. Lapsel on koolis võimalik välja arendada just need oskused, mis teda tulevikus kõige enam kannavad. „Arhitektid on hästi kuulda võtnud koolipere soove. Oleme kindlad, et uues koolihoones tekib 21. sajandi õpiruum,“ lausus ta.

Koolipere unistus on see, et uus kool kutsub õppima. See annab võimaluse välja arendada kõik oma oskused. Uus kool arvestab õpilaste erinevate vajadustega. „Mõnel lapsel on vaja rohkem liikuda, teisel on vaja vahepeal eraldi olla. Erivajadustega lapsi tuleb märgata ning andekatele veelgi enam tuult tiibadesse puhuda.“

Pettai tõi välja, et koolihoone peab toetama õpilase loovust ja algatust. „Mulle meeldivad väga näiteks hängimise alad, sest lapsed tulevad kokku, harjutavad koostööd, millest tekib väga palju uusi ja häid mõtteid,“ märkis ta.

Ilma tagahoovita koolimaja

Tallinna abilinnapea Tiit Terik avaldas lootust, et uus koolihoone valmib varem kui 100 aastat pärast algse koolimaja valmimist (Hiiu kool avati 1927). Ehitama hakatakse pärast ehitushanke läbiviimist 2024. aastal ning uus hoone peaks valmima 2025. aasta lõpuks. „Laste õpikeskkonnas ei saa teha järeleandmisi,“ kinnitas ta.

Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Andrei Kante ütles, et igasuguse kooli kaasaegne õpikeskkond sõltub ka sellest, milline on koolimaja. „Hiiu kooli uus koolihoone tuleb just kaasaegsesse õpikeskkonda. Uude koolimajja tuleb ka väga õpilase sõbralik kollektiiv,“ lisas ta.

Tallinna linnaplaneermise ameti asejuhataja Oliver Alveri sõnul sobitub Nõmmele vaid omalaadsete linnaehituslike võtetega arhitektuur. „Uus koolihoone läheb hästi kokku vana hoonega. Nad on funktsionaalselt hästi ühendatud. Hoonetel ei teki mingit tagahoovi, vaid igale poole saab kenasti ligi,“ rääkis ta.

Alveri hinnangul sulandub võidutöö hästi Nõmme keskkonda, sest arvestab ka ümbritsevaga. „Koolihoonet saab vastavalt vajadusele ka ümber muuta. See on hästi läbimõeldud ja kaasaegne koolimaja.“

Koolitöö katusel

Võidutöö üks autoritest Innopolis inseneridest, Stuudio Punktiir arhitekt Liina-Liis Pihu pidas oluliseks arhitektuuri ja maastiku sümbioosi. Selles projektis oli väga tähtsal kohal sise- ja välisprojekti ühendamine, et see oleks hästi kooskõlas. Maastikku sulandumine aitas lahendada sise- ja väliruumide probleemid. Hoone on avatud erinevatele külgedele ja asub erinevatel tasanditel.

Pihu sõnul oli eesmärgiks austada endist ajaloolist hoonet. „Soovisime tekitada tema ümber rohkem õhku ja ruumi. Uus hoone tuli kaasaegsete ruumilahendustega ja tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega. Õpilastel saab olema hea ruumide paiknemine ning mugav liikumine ühest ruumist teise.“

Arhitekt pidas tähtsaks ka seda, et hoone on maksimaalselt avatud loodusele ja soojemale poolele, kuid ka selle jahutamise võimalused on piisavad. Selleks on olemas isegi veidi metsalikku välimust ka hoone sees.

Peamiseks püüdluseks oli see, et vana ja uus hoone oleksid väga hästi seotud. Samas peab hoones asuma ka süda, kuhu vajadusel kokku tulla. „Seepärast paigutasime sinna aatriumi ja astmestikulise raamatukogu istumise, kus saab korraldada ka kogu koolipere üritusi. Kahe hoone vahel on avatud ruum ja see on üheks olulisemaks väärtuseks. Nüüd saab arendada erinevaid tegevusi ka uue ja vana hoone vahel,“ selgitas ta.

Vanemasse hoonesse jäävad rohkem tegevusklassid, uude poolde tulevad koduklassid. „Nii saavad näiteks 1. klassi lapsed minna teiselt korruselt uue spordihoone katusele, kus harrastada välitunde ja erinevaid liikumistegevusi,“ selgitas Pihu.

Kinnistul asub 1927. aastal valminud miljööväärtuslik hoone koos 1965. aastal valminud ja nüüdseks amortiseerunud juurdeehitisega. Tänavu jaanuaris korraldati väärtuspõhine hange Hiiu kooli tervikrenoveerimise projekti koostamiseks. Hanke tulemused avalikustati juunis, parimaks tunnistati Innopolis Insenerid OÜ ideekavand „Kaks maja“ (autorid: Mae Köömnemägi ja Ljudmilla Georgijeva (Innopolis Insenerid OÜ) ning Liina-Liis Pihu ja Grete Veskiväli (Punktiir OÜ)).