Kümmekond veel kivisöe küttel majapidamist tekitavad tallinlaste seas jätkuvalt pahameelt. Kui kogu Eesti peale on teada ligikaudu poolsada kivisöel põhinevat majapidamist, siis Nõmme linnaosas Tallinnas toimib niimoodi teadaolevalt umbes 10 elamist.

„Ega me ise seda muudmoodi saagi tuvastada kui lõhnana või kui elanikud meile kaebuse esitavad. Iga talv tuleb paar teadet linnaosavalitsusele selle kohta. Nõmme elanikud on seda meelt, et kivisöega kütmise võiks ära keelata,” ütles Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.

Ka kliimaministeeriumile on tulnud Tallinnast, eriti just kesklinnast ja Nõmme linnaosast kaebusi kivisöega kütmise kohta, kuid need on pigem üksikjuhtumid. Kliimaministeerium on siiski teinud Tallinna linnale ettepaneku kivisöega kütmine ära keelata, sest piisab ühest kütjast piirkonnas, et ümberkaudne õhk saastuks.

Kliimaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Kogeri sõnul tuleb kivisöe korstnatest rohkesti lämmastiku- ja väävliühendeid ning tolmu nõnda, et talvel on lumi lausa must. „Välisõhu kvaliteedi mõttes on tähtis, et mida vähem on peenosakesi õhus, seda tervislikum on keskkond,” märkis ta.

Ei ole aga ühtegi seadust, millega saaks Tallinn keelata ühe või teise kütteliigi kasutamise. Nii võiks ju tahta keelustada ka ahjuga kütmise, mis on talvel Tallinnas üks suuremaid õhusaasteallikaid.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal selgitas, et  see on rohkem piirkondlik probleem Pirital, Nõmmel, Kakumäel, mõnes Kristiine piirkonnas. „Üldiselt on ju Tallinnas ikkagi kehtestatud kaugküttepiirkonnad.”

Inimesed on aga küttesüsteeme välja vahetamas või täiendamas, et tahkeküttel oleks alternatiivid. Viimastel aastatel on nii Nõmmel kui ka kogu Tallinnas eriti kasvanud soojuspumba paigaldamiste arv.

Kuri tõi esile, et on teada umbes 6500 hoonet, mis on kunagi olnud ahjuküttega. „Samas ikkagi räägime tuhandetest soojuspumpadest, mis on paigaldatud viimase kümne aasta jooksul.”

Alates septembrist saavad aga kõik huvilised küsida Kredexi e-keskkonna kaudu toetust vana katla või ahju väljavahetamiseks või uuendamiseks ja ka kaugküttega liitumiseks, kui on see võimalus. Tallinna linnaosades nagu Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas ja Haaberstis saab toetust 50 protsendi ulatuses. Maksimaalne toetussumma ühe elamu kohta on 10 000 eurot.

Heidi Koger kinnitas, et see toetusmeede tahetakse kindlasti suunata just õhukvaliteedi parandamisele.