„Täna nägin, et päevalilled on maha lõigatud ja mägimännid kadunud. Miks ei võiks need puud ja lilled kasvada ja õitseda?“ kirjutas murelik elanik Lasnamäe sotsiaalmeedia grupis. Kui palju on Tallinna erinevates linnaosades taimevargusi ja mida linnahaljastuse kaitseks ette võtta?

Haljastuse varguste üks kummalisem juhtum oli Lasnamäel, mil üks vanahärra otsustas õhtuhämaruses kühveldada Loitsu bussipeatuse lähistel oma kottidesse multši. Tema teost jäi peenrasse suur auk.

Samas kandis juhtus varajastel hommikutundidel liikuja nägema, kuidas vargad kortermajadele kuuluval kasvuhoonemaal toimetasid.

Siin-seal on linlased märganud ka bussipeatustest „minema jalutanud“ lillepotte. Kas inimesed soovivad varastatud kraamiga kaunistada oma kodusid või on varastamiseks muud põhjused?

Lillevargaid on pea igas linnaosas

Lasnamäe pargis märkas jalutaja, et rüüstatud on puid ja lilli. „Päevalilled olid maha lõigatud ja mägimännid kadunud,“ kirjutas ta hiljem sotsiaalmeedias. „Miks ei võiks need puud ja lilled kasvada ja õitseda? Miks peab olema meie ümbrus rüüstatud, vaene ja räpane?“ küsis ta ning kutsus üles inimesi pildistama pahanduse tegijaid, et anda asjadele seaduslik käik.

Lasnamäe linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Erik Sarapuu sõnul on linnaosas aja jooksul haljastuse vargusi ette tulnud. Minema on viidud kevad- ja suvelilli ning mõned korrad ka madalaid istikuid – põõsaid ja kõrrelisi. „Meile on laekunud enamasti infot varastatud suvelillede kohta. Lilli on üles kaevatud peenardest, lillevaasidest ja -tornidest,“ märkis ta ja lisas, et eraldi töötajat haljasalade valveks linnaosa palganud ei ole. Sarapuu sõnul on varastatud taimede asemele enamasti istutatud uued. „Kui haljastuse üldmulje on rikutud ja peenrasse jääb märgatav tühi koht, siis oleme välja kaevatud istikud asendanud uutega,“ ütles ta.

Haljastuse vargusi on olnud ka Mustamäel. Linnaosa linnamajanduse osakonna peaspetsialist Elis Otti sõnul on kõige rohkem varastatud taimi lilletornidest. „Sel suvel on lilli varastatud mitmest tornist, mille tulemusena on need pooltühjad,“ kirjeldas Ott. Ta tõdes, et mõnel pool näevad lilletornid välja nagu oleksid need hooldamata, kuid tegelik põhjus on rüüstamine.

Kristiines pole linnaosavanema asetäitja Kristel Geine sõnul puid ja põõsaid avalikust ruumist varastatud, kuid lilli on kurikaelad minema viinud. „Neid ikka näpitakse. Eriti hooajalisi värvilisi suvelilli, mida oleme erinevatesse kohtadesse taimekonteineritesse istutanud. Aga need on ikkagi vaid üksikud juhud,“ selgitas Geine ja kinnitas, et päris tühjaks pole tehtud ühtegi vaasi ega kasti.

Märksa rohkem kui peenardest ja vaasidest on taimi näpatud Otto Krameri kogukonnaaiast. „Taimi on välja kistud koos juurtega ja ka murtult kaasa võetud. Näiteks kevadel jõudsid tulbid vaevalt õitsema hakata, kui mõned juba ära varastati,“ nentis ta ja lisas, et ühtegi taimevarast neil kahjuks teolt tabada ei ole õnnestunud.

Põhja-Tallinnas on linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Lea Kiiviti sõnul varastatud hulgaliselt lilli nii avalikest kohtadest kui ka haljastuskonteineritest. „Varastatud on lilli koos juurtega või varrelt lõigatuna. Kevadel varastati võõrasemasid haljastuskonteineritest Stroomi rannapargis Kari 13 juures Vihuri garaaži kõrvalt, aga vähemal määral varastati ka mujalt,“ tõdes ta. Stroomi rannas viidi ära lausa pooled taimed kõige tagumistest konteineritest.

Samuti on vargad ära viinud Lõime allee konteinerites kasvanud kannad, varastatud on ripp-petuunia. Kopli kalmistupargist on taimevaraste saagiks langenud alati õitseva begoonia istikud. Möödunud aastal kaevatu kalmistupargist välja kolm roosiistikut.

Nõmmel ja Kesklinnas üksikud juhtumid

Nõmmel on aastas umbes viis taimevargust. Linnaosa linnamajanduse osakonna juhataja Emil Vinkmani sõnul jõuab info taimevarguste kohta nendeni linnaosa haljastuse eest vastutavalt töötajalt või lepingulistelt partneritelt, kes suvel haljastust hooldab. Mõnel korral on info jõudnud nendeni ka kogukonna sotsiaalmeedia grupi kaudu. Vinkman möönab, et vahel lähevad mõned hooajalised istikud varaste käe läbi siiski lillekastidest „jalutama“. „Seda tuleb kõige enam ette vahetult pärast istutamist ning põhiliselt kevadel võõrasemade ja talvel kanarbike puhul,“ kirjeldas Vinkman.

Kesklinna piirkond on taimevarguste suhtes olnud üsna puutumatu. Linnaosa linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul on Kesklinnast aegade jooksul varastatud mõned mägimänni istikud.

Kõige rahulikumad piirkonnad on Haabersti ja Pirita, kus pole avalikest kohtadest taimi varastatud.

Varguste ennetamiseks kaamerad ja teavitustöö

Palsneri sõnul on Kesklinna piirkonnas kaameraid piisavalt ja kriitilistesse kohtadesse on plaanis veelgi juurde panna, et ennetada nii vandalismi kui ka vargusi.

Põhja-Tallinn teeb taimede kordusistutuse, kui eelarve seda lubab. Kiivit ütles, et pole tagantjärele ilmnenud lillevarguste puhul mupole ega politseile avaldusi teinud. „Neile jääb linnamööbli kallal vandaalitsemise uurimine,“ selgitas Kiivit ja lisas, et kaameraid Põhja-Tallinnas haljastuse juures pole, sest on vajalikumaid kohti, mis valvet vajavad nagu näiteks Kase pargi linnamööbel.

Nõmme linnaosa valitsus pole Vinkmani sõnul kedagi taimevaraste püüdmiseks kaasanud, sest tegemist pole märkimisväärse probleemiga. Täiendavat videovalvet Nõmme piirkonda planeeritud ei ole, pigem rõhutakse teavitustööle. „Teeme regulaarselt teavitustööd, et elanikud teavitaksid meid linnaruumis märgatud murekohtadest,“ lisas Vinkman.

Oti sõnul on Mustamäe linnaosa kutsunud elanikke üles ümbruskonnas toimuvat märkama meediakanalite, aga peamiselt Facebooki kaudu. „Kogukonnas oleme juba sõna levitanud, et inimesed märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub,“ ütles peaspetsialist. Taimevaraste tabamiseks linnaosavalitsus politseid kaasanud ei ole ega pole otseselt palunud ka elanike abi, sest kahju on olnud väike. Linnaosa kaalub varguste ja vandaalitsemiste ennetamiseks ja vähendamiseks lisa videokaamerate paigaldamist.  

Lasnamäel on mitu asuvat parki ja roheala kaamerasilma valve all. „Kaamerad on paigaldatud erinevatesse kohtadesse üle linnaosa, kuid enamasti jäävad need istutusaladest eemale. Kohalik kogukond on alati oodatud märkama ja andma linnaosavalitsusele teada, kui midagi imelikku silma jääb,“ kutsus Sarapuu inimesi veelgi rohkem märkama ja lisas, et kuna taimevarguste kahju on väike, siis teisi tegevusi varguste ennetamiseks ja vähendamiseks plaanis ei ole.

Geine sõnul on Kristiine õnn see, et linnaosas on igal pool inimeste liikumist ja kõrvalisemaid kohti vähe. „Ilmselt ikkagi sotsiaalne kontroll distsiplineerib. Kui varem mõtlesime, et mis me ikka neid peenraid rajame ja lilli istutame, sest niikuinii viikase ära, siis tegelikult on jäänud vargusi oluliselt vähemaks,“ rõõmustas Geine.

Lisaks püüavad oma töös toetada ka Tallinna linna strateegiliste sihtideni jõudmist. „Näiteks kodu, mis algab tänavast kui ka heatahtlik kogukond, mis haakuvad selle teemaga. Kutsume inimesi kaasa mõtlema ja omanikutundega linnas ringi liikuma, et nad päriselt ka hooliksid ümbritsevast, sest siis ongi võimalik teha tõeliselt ägedaid asju, kartmata, et lõhutakse või varastatakse,“ rääkis Geine.