"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Eestiski tuleb mõelda taastatud reovee taaskasutusele (0)
29. august 2023
Eestiski tuleb mõelda taastatudreovee taaskasutusele. ERR/Scanpix Baltics

TalTechi inseneriteaduskonna emeriitprofessor Rein Munter rääkis Maalehele, et tulevikus pole meil pääsu puhastatud reovee taaskasutamisest. Rahvusvaheline veevarude instituut (WRI) on paigutanud ka Eesti potentsiaalse ohuga riikide hulka ehk paari-kolmekümne aasta jooksul võib meil tekkida veekriis.

Paratamatult kliima muutub, ühes piirkonnas on põud, teises paduvihmad – ja mõlemad häirivad normaalset veevarustust. Maailmas on Munteri sõnul juba käibel tehnoloogiad, kus reovesi puhastatakse ära osoonimise, süvaoksüdatsiooni, aktiivsöe filtratsiooni vm protsessidega. Ainult niisutamiseks ei pea tehnoloogia olema nii täiuslik. Bakterid peab küll kindlasti kõrvaldama, muidu lähevad need veega taimedesse ja pärast sööme need mikroorganismid sisse. See võiks aga olla esimene aste, mida tulevikus ka Eestis mõelda: toota sellise kvaliteediga reovett, mida saaks kasutada niisutusveena.

Tallinna piirkonnas kummitab veepuudus eelkõige lähivaldu, näiteks Viimsit. Harri Tiido on varem ERR-is kirjutanud, et on olemas asutus nimega Euroopa põuaobservatoorium. Selle kaartide põhjal võib näha, et mullu oli Euroopa Liidu maa-alast kaks kolmandikku põuahoiatusega. Täpsemalt öeldes oli 47% lihtsalt hoiatuse värvi ja 17% häireolukorra toonis. Eesti on seejuures samuti põuahoiatuse toonis. Põhjavee osas, kus samuti täheldatakse varude vähenemist, näib Eesti seis siiski suhteliselt hea.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.