Eesti Päevalehes kirjutati taas juba ammu tuntud murest, et koduta loomade abistamine on killustunud ja inimesel, kes näeb mõnda hüljatut, on keeruline otsa peale saada, kes võiks aidata.
Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juhi Anni Anete Mõisamaa arvates võiks luua keskse infoliini, kuhu looma leidja saab ööpäev läbi helistada ning kust suunatakse ta õige varjupaiga või abiorganisatsiooni poole. See muudaks nii loomade kui ka inimeste elu lihtsamaks.
Eestis on kohustatud hulkuvaid loomi aitama ja varjupaikade paigutamisega tegelema kohalik omavalitsus. Seaduse järgi peavad nemad toetama looma ülalpidamist vaid esimesed 14 päeva, kuid mõistagi tehakse seda kauem. Kuid peale selle on veel rida annetustel põhinevaid mittetulundusühinguid – needki pea alati puupüsti kasse täis.
Koduta loomi on seega palju, kuid ruumi neid majutada vähe, ja eriti keeruline seis valitseb väiksema austustihedusega piirkondades. Üks lahendus oleks loomapidajatelt seadusega suurema vastutuse nõudmine. Kindlasti muutuks olukord paremaks, kui näiteks koduloomade kiipimine muutuks kohustuslikuks, sest siis leiaks n-ö jalutama läinud lemmikud kiiremini tee koju. Tihedalt patustanutelt tuleks aga loomapidamisõigus ära võtta.