Heerold räägib, mille poolest oli Sauna tänava saun kuulus ja miks see omal ajal kinni pandi ning milliseid ajaloolisi vaatamisväärsusi Sauna tänaval tänapäeval uudistada.
Teatavasti pole tänapäeval Tallinna vanalinnas ühtegi avalikku sauna. On vaid mõningate eramajade korterites väikesed saunakesed ja need on perekondlikud.
Aga avalik saun siin sellel tänaval suleti juba aastal 1530. Varsti on sellest 500 aastat möödas, aga ikka endiselt Sauna tänav.
Mille poolest oli Sauna tänava saun siis kuulus? Kõige vanem kirjapanek on aastast 1419 ja siis nimetati seda majavaldust, mis praegu kannab numbrit 8 ja 6, mis oli üks maja ja see oligi Kroweli saun. Millal Kroweli suguvõsa sauna rajas, on unustatud, no 1300 millegagi. Ja selle maja saatus oli niisugune, et kui Kolumbuse madrused tõid Euroopasse kartuli kõrval ka sellise kostituse nagu prantsuse rõuged ehk süüfilise, siis juba 15. sajandi lõpus jõudis Eestisse esimene süüfiliseepideemia Tallinna, millele järgnes teine, õige tappev 1520. aastal. Ja siis otsustas Tallinna raad sulgeda siin olnud avaliku sauna, mis oli Kroweli valdusest läinud üle linna valdusse.
1540 linn müüs selle kinnistu kaupmees Kampferbeckile, kes sai hiljem raehärraks, oli varakas kaupmees ja ehitas need majad ümber elumajadeks. Siin viitab kolme akna laiune või õigupoolest kitsuke fassaad sellele, et tegemist on ikkagi keskaegse hoonestusega, mille puhul tänavaäärne osa oli kitsuke, aga pikem osa hargnes õuele. Aga fassaadil endal on nüüd kuueruudulised klassitsistlikud aknad ja kõik see viitab klassitsismile, umbes 1800, ja üks väga ilus detail selle stiili ajastust on ka välisuks.
Ajaloolised hooned, mitu keskaegset aita
Sellelesinasele Sauna tänavale on ka pärast avaliku sauna sulgemist, millest on möödas peaaegu 500 aastat, jäänud ajaloopärandina mitmesuguseid teisi huvitavaid hooneid, mille hulgas on mitu üsna ehedalt säilinud ilmega keskaegset aita – gootika, samuti koloss juugendajast, mis valmis alles aastal 1914 enne esimest maailmasõda Karl Burmani ja August Bernariste projekti järgi. Sauna 4 on küll minetanud aidafunktsiooni, aga sellegipoolest kolmekorruseline aidalisus on siin jälgitav, niihästi iseloomuliku gooti raidkiviportaali kui ka selle kohal olevate kaubaluukide ja tuulutusavade või valgustusaknakeste vahendusel. Puudub kolmnurkne viil ja hilisemast, barokiajast on lisatud parempoolne plokk, kus on eraldi aknad, kus varem oli kangialune. Siin on kõrvuti kaks keskaegse algupäraga aita, millel on säilinud nii põhimüürid kui ka suurem osa raidkivikonstruktsioone, muidugi eri säilivusastmes, aknaraamistus on paremini säilinud, aga portaal on raidkiviosas üsna murenenud, mis vihjab sellele, et siin on kunagi olnud tulekahju, kus leegid siit uksest välja paiskusid ja murendasid ka neid kive. Kuid sellel fassaadil on üks eriti tore raidkivist detail: ümar aken gooti ornamendiga, mis valgustas omal ajal keerdtreppi või oli see kemps, mis asus teisel korrusel. See oli eriti luksuslik, sellist teist vanalinnas ei kohta.
Nagu peaaegu kõik Tallinna vanalinna tänavad ka Sauna tänav ei ole sirge, väänleb ja lookleb nagu uss. Ja samal ajal on ka selles mõttes ebakorrapärane, et siin, kus on tänavalõpp, suubub Väike-Karja tänavale, on ta õige kitsuke, kus kaks vankritki ei mahu teineteisest mööda, aga keskel on ta üsna lai.
Millise manitsuse me võime siit tänavast kaasa võtta? Saunadega on lugu nii, et eestlased on saunadesse nii kiindunud, et tänavu on meil välja kuulutatud koguni sauna-aasta ja seepärast on isegi UNESCO maailmapärandisse võetud Kagu-Eesti suitsusaun. Nii et see on üks tõeline saavutus, mis kõneleb meie kui eestlaste puhtusearmastusest parimat.
