Tallinna elanikule Kärdile meeldib pikem muru, sest siis saavad lapsed ka linnas loomade ja putukate toimetusi jälgida. “Linn pole ju ainult kiviplokkide komplekt,” lausus ta. Samas pole pensionär Lembitu meelest ilus, kui rohi kasvab rinnuni. Nüüd saab iga linlane teada anda, kus peaks järgmisel suvel rohkem ja kus vähem muru niitma.

Tänavu jättis linn suure osa kesklinna haljasaladest niitmata, seda eriti põuasema ilmaga. Nii sai vältida rohu kõrbemist ning tavaliste muruplatside asemel meenutasid rohealad pigem õitsvaid niite, kus ka näiteks putukatel parem toimetada.

“Mind pole pikem rohi küll häirinud, pigem vastupidi,” ütles kesklinnas Falgi pargis aega veetnud Kärt-Karmen. Noor naine on enda sõnul märganud, et sel suvel niidetakse varasemast vähem – ja peab seda igati nunnuks. “Niimoodi paistabki linn elusam,” leidis ta. “Mäletan, et kui olin väike, siis meeldis mulle just läbi pika rohu joosta.”

Pensionipõlve pidava Lembitu meelest aga niideti mõnel pool sel suvel liiga vähe. “Falgi pargi olukorraga olen küll rahul,” märkis ta. “Aga mõnes kohas on asjad veidi ülekäte läinud. Ega mulle eriti ei meeldi, kui rohi on rinnuni. Vähemalt kõnnitee ääred peaksid olema ikkagi niidetud, keskelt võib veidi vähem.”

Võib-olla on tegemist ka põlvkondlike erinevustega arusaamades, kuid niitmise vähendamine tekitab tallinlastes vastakaid arvamusi. Ühed rõõmustavad niinimetatud metsiku muru üle, teistele valmistab pahkluust kõrgem rohi pahameelt. Seepärast algataski linn avaliku küsitluse. Eesmärk on järgmiseks suveks paremini välja selgitada, milliseid paiku rohkem niita, milliseid aga vähem.

Tallinna keskkonnahariduse osakonna juhataja Mihhail Jevdokimovi sõnul on vaja leida pügatud muru ja luhtade vahel tasakaal. “Selleks, et paremini teada, mil viisil asjaga edasi minna, tulebki esmalt välja uurida, kuidas linlased eri haljasalasid kasutavad,” lausus ta. “Just see teadmine aitab meil järgmiseks hooajaks otsustada, kus niitmist vähendada ja kus mitte.”

Rohkem elu murukõrbe asemel

Jevdokimovi sõnul on niitmine põhjendatud neil aladel, mida inimesed ilmsesti pidevalt kasutavad. Samas pole mõtet pügada rohtu seal, kus linlased iga päev ei käi ja niitmata jätmine elurikkust tegelikult suurendab. Sellega antakse võimalus nii putukatele, lindudele kui ka linnas elavatele metsloomadele.

Üsna samalaadsetel seisukohtadel paistavad olevat ka linnaelanikud – ehkki ühed väärtustavad rohkem elurikkust, teised jällegi madalat muru. Koos kahe lapsega kesklinnas aega veetnud Kärdi meelest on väga hea mõte muruplatse vähem niita. Tema sõnul on juba näha rohkem putukaid ja muid liike, kes elu linnas rikastavad ning lastele rõõmu pakuvad. “Olen näinud mitmesuguseid loomi, keda vahepeal enam ei paistnud – näiteks siinsamas Falgi pargis nägin jänest,” kinnitas naine. “Minu meelest võiks veelgi rohkem olla alasid, mis niitmisest puutumata jäävad.”

Naise sõnul võiksid parkides olla ka madala muruga alad, kus lapsed saavad näiteks palli mängida. Samas tahaks ta näha ka lopsakama rohuga platse, kus mudilased eri liikide käekäiku võiksid jälgida. “Loomad linnas on juba seepärast tore, et siis saavad lapsed näha, kuidas siin on ikka loodust ka – et linn pole ainult kiviplokkide komplekt,” rääkis Kärt. “Tänu niitmata jätmisele saame tundma õppida ka mitmesuguseid huvitavaid taimi. Niitmata jäetud aasadel on palju põnevat rohelust, mida madala muru sees kunagi ei näe.”

Kokkuvõttes leidis Kärt, et niitma peaks, aga mõnes kohas võiks rohu ka pikemaks jätta.
Koos naise ja kahe lapsega kesklinna pargis aega veetnud Mihkli hinnangul on aga linn sel suvel heina mõnes kohas liiga pikaks lasknud kasvada. “Elurikkus on ju tore, aga eks sellega kaasnevad ka näiteks puugid,” märkis mees. Seepärast võiks tema arvates ikkagi tihedamalt niita.

Tänuväärt algatus

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on linn tänavu niitmist teadlikult vähendanud – ja seda just elurikkuse suurendamiseks. Kuna tegemist on aga uue olukorraga, siis ongi praegu lahtine küsimus, kus täpselt ja kuidas rohu pügamist vähendada. “Ka edaspidi on kavas järjepidevalt niita vaid neid alasid, mis tõesti niitmist vajavad,” tõdes Svet. “Kogu linnahaljastus ei pea koosnema vaid nõndanimetatud inglise murust. Küll aga on see põhjendatud seal, kus inimesed mõnda roheala pidevalt kasutavad. Teiselt poolt jällegi pole mõtet niita selliseid platse, mis asuvad kahe sõidusuuna vahel. Seal võiks lasta kasvada sellistel taimedel, mis pakuvad head võimalust elada ja pesitseda putukatel või lindudel.”

Niitmist puudutava küsitluse raames palutakse inimestel märkida kaardile haljasalad, kus nad kesklinnas käivad. Lisaks saab vastata küsimustele nende täpsema kasutamise kohta. “Pole mingit piirangut selles osas, kes küsitlusest osa võivad võtta – küll aga lähtuvad küsimused just kesklinnast ja siinsest kogemusest,” lausus Jevdokimov. Ta lisas, et kui küsitlus osutub edukaks, siis on tulevikus plaanis neid ka teistes linnaosades läbi viia.

Kesklinna vanema Monika Haukanõmme sõnul võiks niitmata jäetud alasid kujundada teadlikult lilleniitudeks. Need näevad välja kenad ja sobivad paremini soojenevasse kliimasse. “Eestiski tekivad pikemad ja sagedasemad põuaperioodid,” ütles ta. “Uus lähenemine lilleniitudele aitaks pehmendada suviseid temperatuure ning tooks lisaks loomadele ja putukatele tuntavat kasu ka inimestele.”

Linnaosavanem kutsus linlasi üles küsimustikust aktiivselt osa võtma. “Igaühe arvamus mõjutab ka lõpptulemust,” kinnitas ta.

Mihklile küsitluse idee meeldib. “On väga hea, et linn inimeste arvamust küsib ja proovib nii-öelda kuldset keskteed leida,” märkis ta. “See näitab, et üritatakse ikkagi linnaelanike soove arvestada ja nendega koostööd arendada. See on kahtlemata väga väärt algatus, mida võib tervitada.”

Küsitlusele saab vastata 12. septembrini aadressilt https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/kesklinna-rohealade-kusitlus